Juhan Särgava: Prognoosimeistrid pakuvad piimatoodete nõudluse tõusu

Saidafarmi juhi Juhan Särgava sõnul on piima rohkem kui nõutakse. Erinevad prognoosimeistrid aga pakuvad ikkagi piimatoodete nõudluse tõusu, mis edestab Euroliidu piima ülekülluse.

“Tootmise kasv edestab piimatoodete nõudluse kasvu ja loomulikult tekib sellest uus hinnakujundus. Asjaolu, et kuskil Hiinas või Argentiinas keegi piima tahab, ei päästa äkitselt olukorda – sel on pikk ja keerukas suhtlusahel ja ka tarneahel on vaja enne kohaldada, kui esimene laev või vagun liikuma saab,” ütles Särgava. “Omakorda piima punnseisu meie vahetus mõjualas tekitas ka Venemaa oma uuenenud ja täpsustatud nõuetega.“

Kuidas piim ise targalt ära väärindada?

Iga ettevõte püstitab lootusi paremale müügile ka sellisel juhul, kui lattu asutakse tootma. See toimib vaid nii kaua kui paremaks müügiks usku jätkub ettevõtjal endal ja pangal, kes laovaru krediteerib.  “Läti ja Leedu väikefarmid on enamasti suvise toodangu “harjaga” ja kuuldavasti annavad nad oma piima 0,28…0,25 € eest müüki. Siis tekibki turuseis, kus lõunanaabritel on võimalus meile pakkuda hinda 0,35 tasemest allapoole. Iseasi, kui hästi see pikaajalisele koostööle mõjub. Igal juhul kihiseb meie mitmel piimatootjate grupil peas palju mõtteid, kuis kaasaegse invsteeringuga piim kodumaal ära väärindada nõnda, et me lõunanaabritest vähem sõltuksime. Mõtteid on mitmeid, alates ühistulise piimatööstuse loomisest kuni sisuka ühise investeeringuni mõnesse olemasolevasse piimatööstusesse. Loogika on ikka sama: kasutada modernset tehnoloogiat, mis võimaldab saada kõrge konkurentsivõimega toote, millest piimatootjale rahuldust pakkuv hind kätte jaäb,” selgitas Särgava. “Jutuks on energiasäästlik tihendatud piim, lõss, vadak, MPC (milk powder concentrate), kus piim detailiseeritakse ja uuesti tooteks kujundatakse. Tähelepanu all on eelkõige innovatiivsed, uuemad versioonid. Toote tervislikkus on moodsam müügiedu argument. Näited siinkohal on mahe-, vitamiinilisanditega tooted, südamejuust jt.“   

On optimistlik ja vähemoptimistlik prognoos

Juhan Särgava sõnul on piima kokkuostuhinna kujunemisel optimistlik ja vähemoptimistlik prognoos. “Optimistlikumad prognoosid kõlavad nõnda, et suvise piimapaisu möödudes liigub toorpiima hind tagasi oma endisesse rööpasse: 0,4€/kg+km. Vähemoptimistlik räägib piimakvootide lõhki lüpsmisest reas maades, meie Eesti sealhulgas.  “Ülekvoodi” piima hinnaks jääb ca 0,2 €/kg, kui trahv maha arvata. Väiksema kogukahju huvides proovitakse erinevaid ideid. Elav turg käib tihendatud lõssi ja vadakuga, mida omakorga kasutatakse odavamate piimatoodete kujundamiseks lootuses, et õnnestub kergemini surem kogus ära tarbida,” kommenteeris Särgava. “Omatarbe piim ei lähe kvoodi alla. Siit mõte oma piimasigu, piimavasikaid edendada. Väike küsitavus, et oma loomade toiduks piima võiks ju ka pikemalt säilitada, s.t. ise pulbriks teha?”

Raskem aeg tuleb üle elada ja siis tähele panna, et kergemat aega maha ei magaks

Saidafarmi juhi Juhan Särgava sõnul on piimakvoodi kaotamine lisaks turukorralduslikule meetmele ka sotsiaalne protsess. “Kvoodiületuse trahvist vabanemise lootus on olemas, kuid imepisike. Kui ikka hääli ei jätku kvalifitseeritud häälteenamuseks, siis otsust ei tule! Hetke enamuslootuste stsenaarium on selline, et piima hind pääseb taastõusule juba juuli lõpus. Kardetud piimauputus lükkub edasi või hajub pikemaks ajaks. Suur naabergi hakkab jälle piimatooteid tarbima. Piimahinna madalseis loomulikult kurnab nii vanemaid, kui ka uusi farme, kuhu hulk raha investeeritud. Eesti puhul lisaraskus käesoleval aastal on veel siseriikliku toetuse (TOP-UP)  puudumine, mis vähendab ettevõtete toetusümbrikuid neljandiku kuni kolmandiku võrra,” ütles Särgava. “Vanematest aegadest on pärit seegi tõdemus, et peale pingutusterohket aastat tuleb mõni kergem ja lõbusam hulka. Esmalt tuleb raskem aeg üle elada, vastu pidada ja siis tähele panna, et kergemat ja lõbusamat aega maha ei magaks.”