Euroopa Liidu ministrid arutavad uut mahepõllumajanduse määrust

„Mahepõllumajanduse Koostöökogu, nagu maheorganisatsioonid kogu Euroopa Liidus, seisab mahepõllumajanduse arengu eest ning hoiab silma peal ka õiguslikel arengutel,“ ütles Airi Vetemaa Mahepõllumajanduse Koostöökogust. „Oleme üksmeelselt seisukohal, et õigusakte ei tohiks liiga sageli muuta, nõuete muutmine peaks olema selgelt põhjendatud. Nõuete karmistamisele tuleks anda pikem üleminekuaeg, et mahesektori areng seetõttu ei pidurduks.“

„Uue määrusega loodeti bürokraatia olulist vähenemist, seda aga praeguse eelnõu kohaselt eeldada ei saa. Samuti muutuvad mahepõllumajanduse niigi ranged nõuded eelnõu kohaselt veel rangemaks, mis saab mahesektori hinnangul tõsiseks takistuseks mahepõllumajandusliku toidu tootmise laienemisele ja arengule. Määruse eelnõus on ka palju tehnilisi probleeme. IFOAM ELi Grupp on arvamusel, et eelnõu tuleks tagasi võtta ja seda enne uuesti esitamist oluliselt parandada,“ rääkis Airi Vetemaa.

Põllumajandusministeerium arutas Mahepõllumajanduse Koostöökogu esindajatega eelnõu peamisi punkte mai keskel ning oldi ühel meelel, et eelnõu ei arvesta mahepõllumajanduse arengutaseme erinevust eri riikides ning praeguses määruses antud erandite lõpetamisega kiirustatakse. Näiteks on kindlasti vaja pikemat üleminekuaega tavaseemne kasutamise täielikule keelamisele. Ebavajalik bürokraatia suurendamine oleks viia kontrollsüsteemi alla ka sellised poed, kus müüakse üksikuid pakendatud ja märgistatud mahetooteid – see pidurdab mahetoodete laiemat müüki. Järelevalve poolt on samas aga positiivne see, et liigutakse riskipõhisema kontrolli poole.

Maheorganisatsioonid on ka mures, et Euroopa Komisjon on praeguses eelnõus jätnud delegeeritud aktide kaudu endale väga palju otsustusõigust, selle asemel et reguleerida mahepõllumajanduse olulisemaid aspekte määruse põhiosas.