Linda Ajaots: võtsime riski ja hakkasime trühvleid kasvatama
Kolm põlvkonda tegutsenud teraviljakasvataja Rannu Seeme OÜ rajas kuus aastat tagasi Tartumaale trühvliistanduse. Tänavu leidsid nad esimesed maiuspalad.
Musta trühvlit leiab Eestis ka looduslikult. Nende leidmiseks on vaja trühvlijahiks koolitatud koera. Foto: AFP/Scanpix
Rannu Seeme põhitegevuseks on tera- ja kaunvilja ning õlitaimeseemnete kasvatus. „Alati oleme proovinud lisaks oma põhitoodetele ka midagi uut kasvatada. Kaheksa aastat tagasi hakkasime mõtlema, kas ja kuidas oleks võimalik ja mõistlik Eestis kasvatada trühvleid,“ rääkis peretütar Linda Ajaots.
Kuigi suurtel pindadel on käimas veel hilisemate talinisude ning juba ka esimeste suviteraviljade koristus, mõtleb põllumees juba ka uute külvide peale. Augustis külvatakse paljudel põldudel ka rukist. Uurisime METKi ja OÜ Rannu Seeme koostööprojekti raames hübriidrukki erinevate külvisenormide mõju saagile, tera kvaliteedile ja idanevusele.
4. juulil Annikorus osaühingus Rannu Seeme toimunud keskkonnasõbraliku majandamise infopäevale „Kestlik põllumajandus – tuleviku vundament“ kogunes ligi 150 põllumeest. BASF Agricultural Solutions ja Maaelu Teadmuskeskuse (METK) koostöös korraldatud ürituse programm oli mitmekülgne.
Osaühingus Rannu Seeme oli tänavu talirapsi all 400 hektarit ja teravilja all 800 hektarit. Kahjuks on üle poole rapsist saanud talvekahjustusi, kommenteerib olukorda põllul ettevõtte juht Madis Ajaots.
Tööjõupuudus põllumajandussektoris ja pidev vajaduste muutumine süvendab lõhet põllumehe ning tarbija vahel, mille tagajärjeks on usaldamatus ja teineteise mittemõistmine. Seetõttu on põllumajandussektoris üha olulisem pöörata teadlikumalt tähelepanu erinevatele aspektidele.