Seakasvatajad: rohkem teavitust marjulistele

Eile sigade Aafrika katku vältimise võimaluste üle arutamiseks põllumajandusminister Ivari Padariga kohtunud seakasvatajad leidsid, et enim on vajaka elanike informeerimisest, et nad teaksid, kuidas käituda, kui katk on juba Eestisse levinud.

Seakasvatajad ning farmerid avaldasid soovi, et Lõuna-Eesti farmidele pöörataks eriti hoolikalt tähelepanu ning et sealt võetaks piisavalt proove. Katku Eestisse jõudmisel leiaks niiviisi võimalikult kiiresti üles selle kolde, rääkis kohtumisel viibinud seakasvataja, Lääne-Virumaal tegutseva OÜ Markilo omanik ning juht Urmas Laht.

„Eelkõige tuleks teavitada kolde leidmisel elanikkonda, et nad teaksid, et see pole inimestele ohtlik viirus. Tuleb teha piisavalt teavitustööd, et seeneline või marjuline teaks, mida teha, kui ta leiab metsast surnud metssea,“ lisas ta.

Äri jääb seisma

Valga- ja Läänemaal sigu kasvatava Atria Eesti tegevdirektor Olle Horm ütleb, et riik on lubanud küll korvata tapetud sigade maksumuse ning hüvitada farmide desinfitseerimise kulud, kuid paraku ei kuulu hüvitamisele see, et nende äri jääb seakatkuga sisuliselt seisma.

„Meil pole tarbijaile siis tükk aega eestimaist sealiha pakkuda. Selle teema iga päev lahkamine toob kaasa ka sealihatarbimise languse, praegu pole me seda veel õnneks täheldanud,“ sõnas Horm.

Ministriga kohtumisel oli tootjate tehtud ettepanekute seas Lahe sõnul veel see, et kõik seafarme teenindavad looma- ja söödaveokid käivad läbi Ikla piiripunkti Lätist tulles läbi ka desinfitseerimisest, niimoodi saab farmidest pisikuid eemale hoida. Samuti tuleb reguleerida Lätist ja Leedust sisse tulevaid sealiha koguseid, eelkõige ulukiliha.

Nakkusoht metssigadelt

 „Mis puudutab metssigade arvukuse reguleerimist, siis selles osas tuli hulgaliselt ettepanekuid näiteks selle kohta, kuidas jahimehed leiaksid karjade söötmispaikadest üles nõrgemad loomad. Kõige tungivamalt soovisid mitmed farmerid, et riik annaks välja teavitavaid buklette ning informeeriks rohkem, milliseid desovahendeid kasutada käte, jalanõude ja autode desinfitseerimisel,“ selgitas Laht.

Ida-Virumaa seakasvatuse Sigwari juht Kaido Jäger ütles, et kui see katk lindude või soojaga ilma kaasabil ikkagi tuleb, siis seda ära hoida kuidagi ei saa.

„Probleem võib tulla sealt, kui nakatunud metssiga on käinud viljapõldudel. Meie aga sel aastal sigadele uut vilja ei sööda, sest vana vilja tagavarad on nii suured. Üldiselt minu meelest paanikaks küll põhjust pole,“ ütles Jäger.