Piima hind, mida Läti ja Leedu piimatööstused tootjaile pakuvad, ei kata enam tootmiskulusid ning talud peavad otsima erinevaid säästmisvõimalusi, kirjutab Läti majandusportaal Dienas Bizness.
Läti maaelu konsultatsiooni- ja koolituskeskuse (LACC) esimees Martin Cimermanis kinnitas portaalile, et Vene embargo on põhjustanud mitmete lepingute lõpetamist või hindade alandamist.
„Juuli keskmine piima kokkuostu hind oli 29,3 eurosenti kilogrammi kohta, augusti keskel oli aga see paljude tootjate jaoks langenud 19-24 eurosendini. See hind ei kata enam kulusid. Valima peab hakkama kokkuhoiumeetmeid, mis võivad avaldada negatiivset mõju karja tootlikkusele,“ lausus Cimermanis.
LACC on hinnanud, et piimatootmine ühe kilogrammi kohta maksab tootjale 24,9 eurosenti.
LACCi loomakasvatusosakonna juhataja Silvija Dreijere märkis, et kokkuhoiumeetmete rakendamiseks tuleb nõu pidada asjatundjatega.
„Farmis moodustavad muutuvkulud 40-60%. Suurima osa sellest kululiigist moodustab sööt, mis moodustab 30% kogukuludest. Püsikuludest moodustavad suurema osa energia ja kütus, seadmed, maksud ning palgad. Kogemused näitavad, et säästmine tekib loomasööda ja tervise arvel,“ nentis Dreijere.
Seega tehakse ka ühiseid jõupingutusi, et ettevõtete plaanid säästmisel ei mõjutaks kuidagi kariloomade tervist. Näiteks võib palju raha säästa omavaheline koostöö ning töö ratsionaalsemaks muutmine.
Läti põllumajandusminister Janis Duklavs on teatanud, et kuna Venemaa kehtestatud sanktsioonid on enim kahju teinud piimandussektorile, plaanib riik toetada enam kui 10 000 piimatootja tegevust, et leevendada kahjusid suurenenud konkurentsis.
Seotud lood
Venemaa kehtestatud impordikeeld lõi turud segi ja tuletas teravalt meelde, et Eestis pole ikka veel koostatud piimandussektori kriisimeetmete plaani.
Kuigi Leedu piimatööstused on nii Eesti kui Läti piimatootjatega ühepoolselt lepinguid üles öelnud, ei näe meie piimatootjad suuremaks mureks põhjust.
Käimas on majandussõda, mida juhivad poliitikud ja riigijuhid. Rindele on aga sattunud põllumehed, piimatootjad nende hulgas, leiab piimatootja Märt Riisenberg.
Laktoosivabade piimatoodete kustutamine Venemaale sisseveokeelu saanud nimekirjast võib E-Piima juhatuse esimehe Jaanus Muraka arvates tekitada võimaluse sinna ekspordiks.
Tööjõupuudus põllumajandussektoris ja pidev vajaduste muutumine süvendab lõhet põllumehe ning tarbija vahel, mille tagajärjeks on usaldamatus ja teineteise mittemõistmine. Seetõttu on põllumajandussektoris üha olulisem pöörata teadlikumalt tähelepanu erinevatele aspektidele.