Käimas on majandussõda, mida juhivad poliitikud ja riigijuhid. Rindele on aga sattunud põllumehed, piimatootjad nende hulgas, leiab piimatootja Märt Riisenberg.
On ootuspärane ja loomulik, et põllumehi kui Venemaa impordipiirangute omal nahal kõige valusamini talujaid ei jäeta tagala toetuseta ning nende toetamiseks rakendatakse solidaarse vastutuse põhimõttel toimivaid abinõusid – samamoodi, nagu mõni aeg tagasi päästeti Euroopa pankasid.
Et piima ei peaks kraavi valama. Nädala aja jooksul pärast impordipiirangute sisu avaldamist on toorpiima hinnad langenud alla tootja kulutuste taset. Praegu tegeleb piimatootja sellega, et iga päev lüpstud piima ei peaks kraavi valama. Läbirääkimised hinna üle on järgmine etapp.
Piimatööstused on väga kiirelt langetanud toormehindu, viidates hindade langusele börsidel. Linnapiimatoodete hinnalangust meie poodides pole aga märgata. Leedu piimatööstus lõpetas ühepoolselt Eesti piimaühistuga piima ostu-müügi lepingu kolmepäevase etteteatamisega, viidates vääramatule jõule. Eesti piimatööstus küsis piimatootjate ühistult piimast pulbrivalmistamise eest rohkem kui kaks korda kõrgemat teenustöö hinda võrreldes nädal aega tagasi kehtinud hinnaga. Need faktid kinnitavad, et kriisiolukorras püütakse raskused lükata esmatootja kaela.
Piimatootjate huvid vajavad kaitset. Praegu on Eesti piimatootjatel kõige õigem aeg otsustada ühinemine suuremahulise ühise piimatöötlemise projektiga Eestis, kus piimatootjate huvid on kaasomanikena paremini kaitstud.
Ühisprojektis ühendatakse piimatöötleja ametioskused, toimivad kaubamärgid ja turustamise kogemused majandusliku huviga müüa oma tööstusele kvaliteetset toorpiima. Piima varumine ning piimatoodete turustamine toimub ühise juhtimise all. Ühistööstuse kasum jaotatakse töötleja ja tootja vahel. Nimetatud ühistegevuse projekti toetamine on planeeritud Eesti maaelu arendamise kava (MAK) vahenditest ja sellest on suur abi riskide maandamisel majanduskriiside tekkimise vastu.
See on ettepanek põllumajandusministrile toetamisotsuse tegemisel.
Seotud lood
Piimatootjate jaoks ei ole aastane ootamine praegustes tingimustes sobilik, et saaks hakata rakendama MAKi meetmeid 2015. aasta suvest, ütles Aavo Mölder.
Venemaa kehtestatud impordikeeld lõi turud segi ja tuletas teravalt meelde, et Eestis pole ikka veel koostatud piimandussektori kriisimeetmete plaani.
Kuigi Leedu piimatööstused on nii Eesti kui Läti piimatootjatega ühepoolselt lepinguid üles öelnud, ei näe meie piimatootjad suuremaks mureks põhjust.
Piimandussektori pilk on pööratud Euroopa Liidu kriisiabimeetmete võimalikult operatiivsele rakendamisele ja kohalike töötlemisvõimsuste tõstmisele.
Tööjõupuudus põllumajandussektoris ja pidev vajaduste muutumine süvendab lõhet põllumehe ning tarbija vahel, mille tagajärjeks on usaldamatus ja teineteise mittemõistmine. Seetõttu on põllumajandussektoris üha olulisem pöörata teadlikumalt tähelepanu erinevatele aspektidele.