Piimatootjate jaoks ei ole aastane ootamine praegustes tingimustes sobilik, et saaks hakata rakendama MAKi meetmeid 2015. aasta suvest, ütles Aavo Mölder.
Põllumajandusminister Ivari Padar ütles eile ministeeriumis toimunud piimatootjate kohtumisega seoses, et Eestil on konkreetsed võimalused uues maaelu arengukavas, uues Euroopa Liidu rahastuses. Üks võimalus oleks tõsta ümbertöötleva tööstuse võimekust, kuid meetmete kasutamiseks ollakse valmis alles järgmise aasta juunis.
Põhjus, miks meetmete rakendamine võtaks aega ligi aasta, peitub ELi soovis tegutseda ühtselt. "ELi ühtsust üritatakse murendada, seda n-ö küpsist proovitakse servast murda. Riigidki on teada, kes on olnud ühel või teisel viisil huvilised. ELi ühtsuse murendamine ei ole meile hea," ütles Padar.
Tartu Agro juhile jäi kohtumiselt mulje, et ta peaks hakkama kokkuhoidlikumalt majandama. Näiteks vähendama lehmade toiduratsiooni. Samas ei tundunud meetmete rakendumise ootamine Möldri kui ettevõtja jaoks meeldiv. "Minu lehm tahab iga päev süüa ja inimene palka saada. Selles mõttes ei ole aastane ootamisaeg tänastes tingimustes sobilik," märkis ta. Samas hindas Mölder suure abina pankade vastutulekut, kes annavad ettevõtjatele maksepuhkust.
Nii minister kui ka Tartu Agro juht jäävad ootama 5. septembrit, kui peaksid kohtuma Euroopa põllumajandusministrid. "Siis on meil mingi kogus informatsiooni, mille pealt teha Eesti positsiooni põllumajandusministrite kokkusaamisel," ütles Padar. Tema sõnul on ministrite kohtumise ajaks teada, milliseks võib turg kujuneda septembris, ja sellest tulenevalt, kui vaja on rakendada kriisimeetmeid, mida on võimalik teha Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika raames.
"Lähipäevadel annan ka informatsiooni, mis me siin veel teeme. Samuti peame Eesti siseriiklikult vaatama neid variante, mis meil on," lisas minister.
Seotud lood
Venemaa kehtestatud impordikeeld lõi turud segi ja tuletas teravalt meelde, et Eestis pole ikka veel koostatud piimandussektori kriisimeetmete plaani.
Käimas on majandussõda, mida juhivad poliitikud ja riigijuhid. Rindele on aga sattunud põllumehed, piimatootjad nende hulgas, leiab piimatootja Märt Riisenberg.
Piimandussektori pilk on pööratud Euroopa Liidu kriisiabimeetmete võimalikult operatiivsele rakendamisele ja kohalike töötlemisvõimsuste tõstmisele.
Tööjõupuudus põllumajandussektoris ja pidev vajaduste muutumine süvendab lõhet põllumehe ning tarbija vahel, mille tagajärjeks on usaldamatus ja teineteise mittemõistmine. Seetõttu on põllumajandussektoris üha olulisem pöörata teadlikumalt tähelepanu erinevatele aspektidele.