Eesti majandussuhted Venemaaga pole nii ulatuslikud, kui esmapilgul tundub, väitis Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja möödunud nädalal. E-Piima juht Jaanus Murakas on aga teisel seisukohal.
Kuigi meie sidemed idanaabriga on Euroopa Liidus ühed tihedamad, on Vene sanktsioonide mõju Eesti SKT-le Oja sõnul vaid 0,3%.
Pärast Ukraina kriisi vähenesid Oja sõnul tootjate ootused rohkem, kui pidanuks. “Olukord majanduses pole sugugi nii halb, kui ettevõtjad on arvanud, sest tellimuste maht pole oluliselt vähenenud,” ütles ta. Kõige rohkem saavad Oja sõnul kannatada transpordisektor ja hulgikaubandus.
Oja rääkis, et sanktsioonide mõju hinnatakse eeskätt ekspordimahu kaudu. Kuigi Eesti ekspordib Venemaale Euroopa Liidu riikide keskmisest rohkem, moodustab 76% müüdavast kaubast teiste riikide toodang, mistõttu pole ekspordikeeldudel Eesti majandusele väga suurt mõju.
Investeeringud olid juba enne hüplikud. Oja märkis, et ka Venemaale tehtud investeeringutel on Eesti majandusele väike mõju – neilt teenitav tulu oli möödunud aastal suhtena SKPsse alla 0,1%. Investeeringud olid hüplikud ja väikese tulususega juba enne Ukraina kriisi.
Mullu eksporditi Eestist Venemaale sanktsioonide alla kuuluvaid kaupu 76 miljoni euro eest, sellest 65 miljonit oli Eesti toodang. Suurima osa moodustasid piimatooted.
Oja lisas, et sanktsioonide mõju majandusele on ajutine. Pärast uutel turgudel kohanemist langetavad sanktsioonid ka hindu. “Kuigi Baltimaad saavad sanktsioonidega enim pihta, usun, et nende mõju on tugevasti ülepaisutatud,” ütles Oja.
Terve turg on rikutud
E-Piima juhatuse esimees Jaanus Murakas Oja optimismi ei jaga. “Kui räägime majanduskasvust 0–1% ümber, pole ju ainuüksi Vene kriisi arvel 0,3% SKTst sugugi väike mõju,” ütles ta.
Murakas rääkis, et Euroopa Liidu piimatoodangust on läinud Venemaale ainult 1,5%. “See poolteist protsenti on aga pärast sanktsioonide kehtestamist ära rikkunud terve Euroopa turutaseme. Nii haprad ja tundlikud ongi turud,” ütles ta.
Tema sõnul ei jää saktsioonidest puutumata ka teised majandusvaldkonnad, näiteks peatavad põllumehed juba praegu investeeringuid, hoiduvad kallitest söötadest ja masinate ostmisest. “Usun, et mõjutused tulevad tunduvalt suuremad, kui konservatiivsed pankurid arvutavad,” ütles ta.
Murakas märkis, et praeguses olukorras tuleks pigem keskenduda halvimale stsenaariumile, mitte mõelda, et küll läheb kõik paremaks. SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe ütles, et praegu on veel vara ennustada, kui suuri mõjutusi sanktsioonid endas peidavad. “Praegu on hea öelda, et mõjud on pea olematud – veel polegi ükski mõju korralikult kohale jõudnud,” ütles ta. Tema sõnul saab selge pildi alles järgmise aasta jooksul.
Seotud lood
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.