Viljelusvõistlus tähistab 10. juubelit

Viljelusvõistlus on unikaalne taimekasvatuse parimate kogemuste vahetamise vorm, mille eesmärgiks on innustada põllumehi katsetama uusi viljelustehnoloogiaid, sorte ja tooteid. Võistlusel panevad põllumehed proovile oma oskuse planeerida erinevate põllumajandussisendite kasutamist ja põllutöid. Samas ka julguse katsetada midagi täiesti uut, et jõuda veelgi efektiivsemate taimekasvatusmeetodite, suuremate saakide ja loodussõbralikemate võtete tasemele.

Ühe võistluse korraldaja, Baltic Agro ASi arendusdirektori Margus Ameerikase sõnul said nad võistluse idee 10 aastat tagasi Soomest, kus analoogilist võistlust Satokisa oli peetud tollel ajal juba 10 korda. „Sel aastal on seega Soomes ka juubel, 20. aastat Satokisa võistlust,“ ütles Ameerikas.“ Viis aastat tagasi käisime Lätis ja rääkisime seal meie võistlusest ning andsime omakorda neile idee korraldada midagi analoogilist ka seal. Nüüd on ka Lätis oma konkurss „Zelta lauks“ (kuldne põld), mida nad korraldasid tänavu 5. kord“.

Tänavu hea rekordsaakide aastaTänavu jõudis Viljelusvõistlus 2014 lõpptabelisse 44 põldu. Nendest 15 nisu, 10 rapsi, 9 rukist, 6 otra ja 4 kaera. Püstitati seniste Viljelusvõistluste mitu rekordtulemust, ehk saaki, mida varasema 10. aasta jooksul teatud teravilja liikidega pole saadud. Näiteks suviteraviljad kaer 7,2 t/ha, suvioder 8,1 t/ha ja suvinisu 7,4 t/ha.

Taliteraviljad jäid napilt senistele rekordtulemustele alla kuid mitmed üle 9 tonnised talinisu ja rukkisaagid ning üle 5 tonnised talirapsi saagid olid samuti väga kõrgest klassist.„Võrreldes Soome selle aasta analoogilist võistlust, saadi meil veidi kõrgemad rukkisaagid. Soome võidupõld oli saagiga 9,0 t/ha. Nisudega jäime Soome võitjale alla. Seal saadi senise 20. aasta rekord saagiga 10,2 t/ha,“ ütles Ameerikas.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tänavune pidulik Viljelusvõistluse lõpuseminar toimub täna, 21. novembril, Sangaste lossis.

 

2014. aasta Viljelusvõistluse tulemused

Nisud

Võistlemas oli tänavu 15 nisupõldu, neist vaid 2 olid suvinisud, ülejäänud kõik talinisud. Võrdselt parimad saagid 9,4 t/ha said Margus Lepp (Voore Farm) Lääne-Virumaalt ja Piibe Post (Valjala POÜ) Saaremaalt. Saagikuselt kolmanda tulemuse 8,0 t/ha sai Heiki Aren Viljandimaalt Kõo Agro põldudel. Parim suvinisu oli Tartumaal Claid Saksonil (Clahel OÜ) 7,4 t/ha saagiga. Teiste nisude hulgas oli see 6.kohal.

Rapsid

Rapsipõlde jõudis lõpptabelisse 10, millest vaid 2 suvirapsid ja ülejäänud kõik talirapsid. Parima saagi sai Tõnis Riisk (Saimre Viljakasvatuse OÜ) Viljandimaal 5,2 t/ha. Sealjuures oli tähelepanuväärne, et see oli ka üks võistluse suurematest põldudest – 55 ha. Vaid veidi madalam saak: 5,1 t/ha sai Jarmo Leht Järvamaalt (Karinu PM). Võrdse saagiga 4,8 t/ha olid järgmistel kohtadel Anneli Tihu (Väätsa Agro) Järvamaalt ja Argo Must (Koolimaa talu) Põlvamaalt. Esimesed seitse võistluspõldu olid kõik väga hea, üle 4 tonnise hektarisaagiga.

Suvirapsid jäid talirapsidele tunduvalt alla. Parim suviraps oli teiste rapside hulgas 8. kohal: Kalle Kits (Mudasilla talu) Valgamaal 3,1 t/ha.

Rukkid

Viljelusvõistluse lõpparvestusse jõudis 9 rukkipõldu. Parima saagi sai Tuuli Vaarak Viljandimaal Savikoti Agro põllult: 9,3 t/ha. Vaid veidi väiksema saagi sai Argo Lääts  – 9,2 t/ha Pärnumaal Halinga põllult. Kolmas koht Aare Leidik saagiga 8,3 t/ha Tartumaal Luunja Mõisas. Saagikuselt 6 esimest on kõik hübriidrukkid.

Liinsordid Tulvi ja Elvi jäid 7. ja 8. kohale saagikusega vastavalt 5,4 ja 5,0 t/ha.

„Võistluse kokkuvõttes peame ära märkima eraldi hübriidsorte ja liinsorte, sest nagu näha ka tulemustest, ei saa neid omavahel võrrelda. Hübriidsordid on sedavõrd suurema saagivõimega,“ selgitas Ameerikas. „ Analoogiline lugu on ka Sangaste rukkiga. Ka see tuleb ära märkida kui omaette võistlusklass. Parim Sangaste saak tuli tänavu  Margus Lepalt Voore Farmist“.

Odrad

Kuuest odrapõllust oli parim saak 8,1 t/ha Erki Oidermaal Põlvamaalt. See on ka senise kümne aasta Viljelusvõistluste otrade rekordsaak.  Üllatuslikult on teine tulemus saadud taliodraga: Kaupo Puhasmets Lääne-Virumaalt saagiga 6,9 t/ha. Kolmas koht Margus Klais (Rämsi Agro) Tartumaalt saagiga 6,5 t/ha.

Parima varase odra saagiga  5,6 t/ha kasvatas Argo Lääts (Halinga OÜ) Pärnumaal.

Kaerad

Parima kaerasaagi 7,2 t/ha kasvatas Erki Oidermaa, tehes selle tulemusega taas uue rekordi. Teine koht saagiga 6,2 t/ha kuulub Argo Mustale (Koolimaa talu) Põlvamaalt. Kolmas koht 5,0 t/ha Argo Lääts (Halinga OÜ) Pärnumaalt.

Ainsana mahekaeraga võistelnud Margus Lepp sai saagiks väga hea tulemuse - 4 t/ha.