Eesti Rukki Selts kroonis paarikümneaastast rukkikasvatuse tööd

Eesti Rukki Selts autasustas kolmandat aastat parimat rukkikasvatajat. Tänavu anti Tauno Kangro Rukkikülvaja kuju Kaarli TÜ juhile Madis Avile.

Madis Avi on Kaarli TÜ juhina olnud stabiilne rukkikasvataja. Järgmisel aastal saab ettevõte 25 aastaseks ja seni on igal aastal rukist kasvatatud keskmiselt 200 hektaril. Sel aastal oli koristuspind veidi suurem. Kasvatati nii Sangaste rukist kui hübriidsorte.

Avi ütlusel oli tänavu rukki saaks hea, kui Sangaste sort väljaarvata. Kui muudelt sortidelt saadi saaki 5,5 tonni hektari kohta, siis Sangaste saagiks oli vaevalt 3 tonni. „Juhtus selline lugu, et Sangaste lamandus enne õitsemist, panime veidi mööda väetamisega ja koristus oli raske ning koristustempo oli aeglasem,“ rääkis Avi. Kokku oli Kaarli TÜs tänavu 240 hektarit rukist, millest Sangastet oli 80 hektarit.

Küsimusele, miks ta üldse rukist kasvatab, tõi Avi vastuseks, et selle kultuuriga ta oma maadel alustas ja pole veel kunagi täitsa alt läinud. Rukkil on kindel koht külvikorras. „Et meie maad Tartumaal Varal olid kehva mullaviljakusega, siis olid esmased vähenõudlikumad kultuurid rukis ja kaer, mida hakkasime kasvatama. Nüüd, kus maad on aastatega paremaks muutunud, on lisandunud ka teised teraviljad,“ selgitas Avi.

Tasuvuse koha pealt ei ole aga seis nii hea. Avi sõnul on eesmärk saada käivet 700-800 eurot hektari pealt, sel juhul peaks olema rukki saak 5-6 tonni ja nisu saak 5 tonni. „Uute hübriidsortidega on see võimalik aga nende talvekindlus on ebaühtlasem,“ nentis Avi.

Kaarli TÜ rukis läheb müügiks sel aastal ainult Tartu Millile. „Me ei hakka riske maandama eri kohtadesse müües  – sellised väikesed riskide maandamised pole ära tasunud,“ selgitas ta. Ettevõtte teine suurem koostööpartner on Baltic Agro.

Avi tõi veel ühe omamoodi võrdluse rukki hinna kohta üle 20 aastat tagusest ajast  ja nüüdsest. „Kuigi erinevaid aegu ei saa otseselt võrrelda, on hea näide, et kui 1990. aastal müüsid 8 tonni rukist, siis said osta selle raha eest Belarus traktori, nüüd saad sama koguse müügist LM laadurile kaks filtrit ja pangetäie õli.“

MIS ON MIS Kaarli TÜ

Tegevusala: teravilja, rapsi, heinaseemne ja rohtsete söötade tootmine 2600 hektaril, lisaks põllumajanduslikule tootmisele tegeleb ühistu metsanduse, hakkepuidu tootmise ja seemnevilja sorteerimisteenuse pakkujana

Teravilja kasvatus: 2013. aastal kasvatati teravilja 1400 hektaril: toidu- ja söödakaer 415 ha, oder 140 ha, suvinisu 105 ha, raps 110 ha, hernes 30 ha ning talivilja 600 ha – rukist 221, nisu 194 ja rapsi-rüpsi 185 hektarit.

Masinapark: koosneb NewHollandi traktoritest ja kombainidest. Kasutusel on Horch külvik ja sügavkobesti, Kvernelandi adrad ja Lemkeni randaal, taimekatsetöödeks on 2500 l Caruelle Olympic prits.

Töötajaid: 18

Saavutused: mitmekordse viljelusvõistluse võitjana on ettevõtte juhi Madis Avi käes senine kaera rekordsaak 7 t/ha.

Tulundusühistu Kaarli on Eesti Rukkiseltsi ja Tartumaa Põllumeeste Liidu liige, asutajaliige tootjarühmas Kaarliveski Tulundusühistu.

 

PARIMAD Eesti Rukki Selts on parima rukkikasvataja tiitlit jaganud kolm aastat

Rukkikülvaja kujuga on autasustatud:

2012. a -  Hans Kruusamägi, OÜ Simuna Ivax juht

2013 a. - Jaanus Marrandi, OÜ Estonia juht

2014 a. - Madis Avi, Kaarli TÜ juht

 

KOMMENTAAR

Rukki kasvatamine on odavam

Jaanus Marrandi, OÜ Estonia juht, 2013. aasta parim rukkikasvataja

Eelmise aasta rukkikülvaja kuju saamine oli meie ettevõttele olulise tähendusega autasu ja tuli tänu kogu kollektiivi ühisele tööle. Rukki väärtustamine ja selle kasvatamine ning sellest laiemalt rääkimine on tänuväärne tegevus.

Selle aasta saak on meil koristatud  ja saab rahule jääda. Rukist oli tänavu maas  518 hektarit  ja saagiks saime 2500 tonni leivavilja kategooriasse minevat vilja. Loomulikult jätkame ka järgmisel aastal rukkikasvatust, aga mis mahus, seda on vaja mõelda. See sõltub lisaks ilmale ka paraku sellest, milline on poliitika. Igal juhul on rukist kasvatada odavam, kui mõnda teist teravilja.

Vaata fotosid parima rukkikasvataja autasu üleandmisest Väätsal:

 

 

TASUB TEADA:  Millest sõltub rukki pind?

• Põllumajandusettevõtte tegevuse peasuundadest;

• Sortide valikust (talvekindlus ja seisukindlus, mõningal määral ka saagikus);• Vahetu konkurent külvikorras on talinisu – kui on hea talvekindlusega sort, siis on tulem rahalises väljenduses suurem, kui rukkil. Kuid vale nisusordiga võib kõvasti alt minna ja enam kahju saada kui talirukkiga;• Turuolukorrast (hind ja turustamise võimalused);• Ilmastikust (kas ilm võimaldab koristada enne, kui tera peas kasvama läheb; ebasoodsa talve puhul hävib rukis lumiseene ja liigse pinnavee tõttu ning põllud küntakse kevadel ümber);• Põllumehe isiklikust huvist.