Krahv Berg – uskumatult viljakas pollumajanduse edendaja

Laupäeval Sangaste lossis toimunud konverentsil toodi välja olulisemad faktid krahv Bergi tegemiste kohta, millest nii mõnigi asi tundub tänagi veel uus ja huvitav.

Krahv Bergi põhiline kiindumus oli põllumajandus. Ta püüdis väsimatult leida teid taime- ja loomakasvatuse intensiivistamiseks ja efektiivsemaks muutmiseks. Sangaste mõisasse oli sisse viidud juba tol ajal viljavaheldussüsteem 12-väljase põllukülvikorraga.

Katsed ja sordiaretusKrahvi eesmärk oli produktiivsemate ning haigus- ja kahjuritekindlamate taimesortide aretamine. 1870. aastast alates tehti Sangastes sordivõrdluskatseid, näiteks aastatel 1887–1901 katsetati 36 kartulisordiga. Samuti tehti katseid söödanaeriga ja heintaimedega.

Lisaks talirukki ’Sangaste’ aretamisele 1875. aastal, tegeles krahv Berg ka nisu, kaera, odra, heintaimede ja kartuli aretamisega. Vähem on räägitud krahvi katsetest mineraalväetistega, nagu superfosfaat, toomasjahu ja tšiili salpeeter, olles ses osas üks esimesi katsete tegijaid Liivimaal.

Juba krahv Bergi mõistis uute loomasöödakultuuride olulisust, kasvatades maisi, lutserni, päevalilli ja pastinaaki aga ka söödaporgandit ja –naerist.

Krahv Berg oli esimene, kes hakkas teravilja reaskülvi tegema.

Nii sündis silo  

1875. aastal alustas Berg põldheinast silo ehk "hapendatud heina" tegemist. Selleks ehitas ta mõisasse 6 tellistest silohoidlat. Bergi soovitus oli sileerida põldheina, viki-peluski-kaera segatist, rohelisi kartulipealseid, söödajuurviljapealseid ja igasugust rohelist massi. Lisaks kasutas ta oma Ameerika reisidelt saadud kogemust maisisilo tegemisel.

Berg propageeris puuviljakasvatustSangastes oli kolm suurt kivimüüridega kaitstud õunaaeda. Peale kohalike õuna- ja pirnipuude kasvatamise tegeldi mõisas Poolast, Saksamaalt, Soomest ja mujalt toodud viljapuude introdutseerimisega. 1894. aastal aitas Berg organiseerida esimest ülevenemaalist puuviljade näitust, kus Eesti oli esindatud sordiga 'Suislepp'.

Karjakasvatust taheti juba siis mehhaniseerida

Sangaste mõisas tegi krahv Berg, olles inspiratsiooni saanud taas Ameerikas nähtust, katsetusi erinevate laudakonstruktsioonidega. Siis juba katsetati, aga edutult, lehmade aastaringset laudaspidamist ning lehmi söödeti erinevate söödaratsioonidega ning ka näiteks toodangu mahu alusel. Sööta ning sõnnikut veeti lauda ja hoidlate vahel kitsarööpmelise raudtee abil.20. sajandi algul oli Sangaste mõisa puhaslaudas kasutusel masinlüps ja rippraudtee. Piimatoodang lehma kohta laktatsioonis 5000 kg.

Piimanduse ajalukku läks krahv portatiivse piimajahutusseade leiutamisega, mida sai vajadusel ka karjamaale paigutada ja kus piim jahutati söehappemeetodil 4°C-ni. Võib öelda ka seda, et krahv Berg pani aluse piima ekspordile, korraldades piima veo spetsiaalsetes külmutusvagunites Peterburi. Piim pidi jõudma tarbijani mitte hiljem kui 48 tundi pärast lüpsi. Piima kvaliteeti kontrolliti Tartus Veterinaaria Instituudi piimanduslaboratooriumis. 

Kõik targad masinad prooviti Sangastes ära1893. aastal tõi krahv Chicago maailmanäituselt rehepeksugarnituuri ja Eesti esimese iseliikuva auru jõul töötava lokomobiili “Case”. Mõisas oli Eesti esimene puidust kartulikombain ja eriline pesemisseade naeri- ja peedipealsete pesemiseks, seda vajati enne sileerimist.

Huvitavad andmed krahv Bergist kogus kokku Ellen Pärn Eesti Põllumajandusmuuseumist.