Vahur Kukk: Möödunud rukkiaastat saab pidada igati kordaläinuks

Tegelikult korrati juba 2005. aastal tehtut, kuulutades 2015. aasta taas rukkiaastaks, kuhu aga kaasati sel korral lisaks seltsi liikmetele laiem koostööpartnerite ring: maaeluministeerium, Eesti Põllumajandusmuuseum, Sangaste vald ja rukkiküla, Eesti Taimekasvatuse Instituut ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool.

Rukis on Eesti üheks märkimisväärsemaks kultuuriliseks ja ajalooliseks pärandiks. Sellist pärandit peab hoidma ja väärtustama, olema selle üle uhked. Teisalt loovad rukis ja rukkileib tervisliku ja tasakaalustatud toitumise kuvandi. Selle mõtte teadvustamisele kaasaaitamine ongi Eesti Rukki Seltsi tegevuse peaeesmärk.

Eesti Rukki Seltsi president Vahur Kukk on aastat kokkuvõttes tehtuga igati rahul. "Kõik Eesti Rukki Aasta 2015 kavandatud ettevõtmised viidi ellu. Tegevused olid suunatud nii seltsi liikmetele kui ka laiemale üldsusele. Sangaste lossis tähistasime väärikalt "rukkikrahv" F.G.M von Bergi 170. sünniaastapäeva ja viisime läbi rahvusvahelise rukkikonverentsi. Seltsi tegevuse ja rukki kohta koostasid Valve Raudnask ja Ester Šank raamatu "Rõõm rukkist", selle eest omistati neile 2015. aastal ka Rukkiräägu kultuuriauhind. Selts omistas 2015. aasta Rukkikülvaja aunimetuse OÜ-le JK Otsa Talu, mida juhib Jaan Kiisk," tõi olulisemad sündmused välja Kukk.

Meedia tähelepanu suur

Ajakirjanduse ja meedia vahendusel edastati erilaadset teavet laiale üldsusele ning kõigil huvilistel oli võimalus osaleda mitmetel seltsi üritustel. "Esile sooviks tõsta Eesti Põllumajandusmuuseumis läbiviidud Rukkimaarjapäeva, kus kõigil soovijatel oli võimalus sirbiga koristada kuulsa rukkisordi 'Sangaste' põldu, siduda rukkivihke ja panna kokku rukkihakke. Põllumajandusmuuseumis avatud püsiekspositsiooni eest omistas Eesti Rukki Selts muuseumi kollektiivile auhinna "Hea tegu rukkile", tegemist oli siis rukkiküüni avamisega," rääkis Kukk.

Suuremat kõlapinda leidis Eesti Rukki Aasta 2015 avamine Tallinnas Raekoja platsil. Ligi paarimeetrisest leivapätsist lõikasid pidulikult esimesed käärud Eesti Rukki Seltsi patroon president Arnold Rüütel ja toonane põllumajandusminister Ivari Padar.

"Suurearvulise osalejate hulga seas oli palju inimesi teistest riikidest, kellele AS-i Leibur poolt küpsetatud rukkileiva maitsmine oli esmakordseks sedalaadi kogemuseks elus. Meedia huvi oli väga suur. Rukkiaasta teemal kirjutasid lisaks Äripäeva teemaveebile põllumajandus.ee ka ajalehed "Postimees", "Eesti Päevaleht" "Maaleht" kui ka maakondlikud ajalehed "Valgamaalane" ja "Vooremaa". Intervjuusid andsime nii ETV saatele Maahommik kui ka Tallinna Televisioonile, samuti võttis intervjuu raadio KUKU," rääkis Kukk, kes oli suurest meedia tähelepanust positiivselt üllatunud.

Eesti toidu päev "Best of Est Food, Rye and friends" tutvustas autentset Eesti toitu

Rukki Seltsi, Eesti Põllumajandusmuuseumi ja maaeluministeeriumi esindajad tutvustasid rukkileiba ja rukkitooteid maailmanäitusel EXPO 2016 Milanos, kus huvi meie rukki ja sellest toodetu vastu oli väga suur, sest kõikidel päevadel oli Eesti väljanäitusel arvukalt külalisi. Kohale meelitati rahvast sooja leiva lõhnaga.

Vahur Kukk lausus, et EXPO-l esitletud rukkileiba maitsesid Eesti väljapaneku külastajad väga meelsasti. "Olen kindel, et paljud varasemalt ainult saia söönud inimesed pööravad poodides pilgu nüüd ka rukkileiva poole," ütles Kukk ja oli samuti veendunud, et seal osalemine tõi rohkelt positiivset tähelepanu meie riigile, rukkikasvatusele ja -tarbimisele.

Eesti põllumees oskab rukist kasvatada

Küsimusele, kas rukki promomine toob meile juurde ka rohkem rukkikasvatajaid vastas Kukk, et kui suudetakse aru saada rukki kui väärtusliku toiduaine olulisusest, siis suurenevad ka kasvupinnad ja nõudlus peaks mõjutama hinda positiivselt.

"Majanduse seaduspärad ja reeglid toimivad inimeste harjumuste mõjul. Vastavalt meie toidueelistusele kujuneb nõudlus ja selle järgi turuhind ja tootmise maht. Kui inimesed teadvustavad rukkileiva kui väärtusliku toidu olulisust, suureneb ka rukkileiva tarbimine, nõudlus ja rukkikasvatuse majanduslik tasuvus. Eesti põllumehed oskavad rukist kasvatada ja kvaliteetset rukist toota ning kui majanduslik tulukus paraneb on Eesti isevarustamine kohaliku rukkiga väljaspool igasugust kahtlust," on Kukk veendunud.

Kuigi ametlik rukkiaasta on nüüdseks läbi, siis selts jätkab oma tegemisi samal suunal. "Eesti Rukki Selts jätkab tavapäraste tegevustega Eestis viies läbi seminare ja rukkipäeva, annab välja seltsi autasusid rukkikasvatajatele, ajakirjanikele ja kultuuriinimestele," rääkis selle aasta plaanidest Kukk. Väga oluliseks pidas ta rahvusvahelise rukkivõrgustiku loomist koostöös FAO Euroopa ja Kesk-Aasia osakonnaga. "Sellesse organisatsiooni soovime kaasata rukki sordiaretuse ja uurimisega tegelevaid asutusi ja teadlasi Euroopas. Koostööd arendame edasi ka Rye Belt võrgustikuga, organisatsiooniga Ruisveljet Soomes, aktiivselt soovime osaleda rahurukki projektis Friedensbrot."

MIS ON MISÜhendab aktiivseid inimesi, füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes teevad vabatahtlikku tööd kodumaise rukki kasvatamise ja kasutamise heaks ning rukkiga seotud tavade hoidmiseks. Selts asutati 24. märtsil 2000., et levitada teavet rukki kohta ja õhutada tarbima tervislikku rukkileiba, annab selts välja trükiseid ja korraldab mitmesuguseid üritusi. Koostööd tehakse teadlaste ja sordiaretajatega nii kodu- kui välismaal, viljakasvatajate ja rukkitoodete valmistajatega.

MTÜ Eesti Rukki Selts

Eesti Rukkitee Kutsub külastama rukkiga seotud objekte: Sangaste lossi ja rukkiküla, Eesti Põllumajandusmuuseumi Ülenurmel, Olustvere maamajanduskooli, rukkikuningriiki Äntul, kus tegutseb Rukkikuningas Hans Kruusamägi, piiritusemuuseumi Moel jne.

Rukkikülvaja autasuEesti Rukki Selts on parima rukkikasvataja tiitlit jaganud neli aastat ja Tauno Kangro Rukkikülvaja kuju on saanud:

2012 a. - Hans Kruusamägi, OÜ Simuna Ivax

2013 a. - Jaanus Marrandi, OÜ Estonia2014 a. - Madis Avi, Kaarli TÜ2015 a. - Jaan Kiisk, JK otsa Talu OÜ