Toote turundus algab sihtgrupist

Toidutootjatel on oluline kättesaadavus, kuid kui sa oled pääsenud poeketti, siis on vaja seal teiste toodete hulgast silma paista. Jääb mulje, et kõik teevad sarnaseid tooteid ning eristuda on keeruline.  Kuid turul on palju erinevate vajadustega tarbijaid: on allergikud, kes ei talu mingeid aineid, ökofanaatikud ja –sõbrad, kiire eluviisiga emad, kellel ei ole aega kodus keeta-küpsetada, tiinekad, kes muretsevad või ei muretse oma kehakaalu pärast, kaalujälgijad ja kiire energia soovijad jne. Väiketootjal on võimalik valida väike nišš ja keskenduda sellele, ning olla selles suur tegija, mitte üritada kopeerida suurtootjaid ning sattuda otsesesse hinnakonkurentsi.

Näiteks lihatoodetes peetakse tihti sihtgrupiks naisterahvaid vanuses 25-45. Kui aga vaadata, mis poes toimub, siis lihaleti ääres on hoopis meesterahvad ja nende valikukriteeriumid on hoopis teised kui naistel. Tootjad peaksid võtma aja ja vaatlema poes, kes, kuidas ja mida ostab ning uurima põhjusi. Vaatlus on kõige kiirem ja lihtsam ning juba mõne päevaga on pilt selge. Seejärel saab mõelda, kuidas teha lihatoodet, mis valitud sihtgrupile kõige paremini sobiks. Ei maksa teha seda, mida teevad kõik, vaid leida selliste vajadustega nišš, mis on täitmata ja kus tootja võiks saada konkurentsieelise.

Toiduainete puhul on pakend kõige olulisem kommunikatsioonivahend. Pakendi puhul tuleb analüüsida poeriiulil olevaid konkurente ning leida lahendused, mis tõmbavad valitud sihtgrupi tähelepanu, esitada selgelt eristuv müügiargument ning kindlasti pöörata tähelepanu sellele, et pakend oleks funktsionaalne.  Kindlasti tasub pakendit testida sihtgrupi peal.

Minu arvates on oluline ka uute tarbijakäitumistega kaasaliikumine. Näiteks suured trendid on vahepala, 5 puuvilja päevas, laktoosi ja gluteenivabad toidud jms. Meie toidutootjad võiksid olla kiiremad trendidega kaasatulijad ja katsetajad.

Kahjuks väiksemad ei julge nii mõelda, uued algatused tulevad ikka suurtelt. Väiketootjate turundus tihti piirdubki sellega, et lähme laadale ja anname inimestele maitsta. Sellise laada mõju on lühiajaline ja kontakti hind on kõrge. Laadal ei pruugita jõuda selle sihtgrupini, kes toodet tegelikult igapäevaselt tarbima hakkaks, eriti siis, kui on tegemist erilise või eksklusiivsema tootega.

Olukord on veelgi keerulisem nende väiketootjate jaoks, kes ei ole poekettides. Nemad saavad töötada koos ühise müügiväljundi saamiseks. Väga tubli algatuse on näiteks teinud Ida-Virumaa toidutootjad Viru Toidust, kes korraldasid taluturgu ja komplekteerisid jõulukingitusi väiketootjate toodetest ja kellel on nüüd oma talutoidupood Jõhvis. Kohalik toit on inimeste jaoks oluline, nad ei taha osta kaugel maal kasvanud kartulit.

Väiketootjate puhul teeb muret ka vähene turunduskompetents, suurtel tootjatel seda probleemi ei ole. Suurtel on väga tugevad turundustiimid, kes suudavad luua brände, neid turule tuua, arendada, analüüsida, kuid väikestel ei ole raha, et turundaja tööle võtta. Turundus on paljude väiketootjate jaoks keeruline, kuigi tooted ja tootearendus on ju väga head.

PANE TÄHELE

Kuidas väikse toidutootjana pildile pääseda

• Keskendu nišile;

• Leia pakend, mis tõmbab sinu sihtgrupi tähelepanu,• Mine kaasa tarbijakäitumise trendidega;• Tee koostööd teiste väiketootjatega ühise müügikanali leidmiseks.