Riigi abi piimasektorile aitaks vältida töökohtade kadumist ja piimafarmide pankrotte

Piimatootjad on peale Venemaa impordikeelu kehtestamist teeninud igas kuus üle nelja miljoni euro kahjumit, seega kokku juba ligi 25 miljonit eurot. See on tekitanud olukorra, kus paljud talud ja ettevõtted kaaluvad tootmise lõpetamist. Eelmise aasta teisel poolel vähenes piimalehmade arv 4000 pea võrra.

Meie poolt aasta alguses tootjate hulgas korraldatud küsitlus näitas, et vastanutest 25 loomapidajat on tootmist lõpetamas, mis tähendab, et tapamajja võidakse saata veel ligi 4000 lehma ütles EPK juhatuse esimees Kalev Kreegipuu.

Olukorda aitab leevendada Euroopa Komisjoni otsus eraldada Eesti piimatootjatele kriisiabi 6,9 miljonit eurot ning abi saanud riikidele on antud ka luba siseriikliku toetuse  maksmiseks sama suures summas. Juhul, kui Eesti valitsus otsustab lisada ELi kriisiabile omalt poolt kasvõi 2,8 miljonit eurot, on see oluliseks täiendavaks abiks ning näitab Euroopale ka meie riigi poolset soovi aidata tootjatel kriisist üle saada.

Kulutatud summa tuleb tulevikus kindlasti riigieelarvesse tagasi säiluvate töökohtade ja laekuvate maksude kaudu ning on oluline ka regionaalpoliitilisest seisukohast.  Meie prognoosid näitavad, et ilma Euroopa kriisifondi ja Eesti riigi poolse abita jääks seoses karjade likvideerimisega lähikuudel tööta kuni 400 inimest.

Sarnast toetust on maksnud ka mitmed meie naabrid sh. Läti ja Leedu.

Euroopa Liidu ja Eesti abi kokku kataks juba tekkinud kogukahjumist umbes 40%. Loodame valitsuse abile ka Euroopa kriisiabi fondist täiendava toetuse saamiseks.

Loomulikult on aga meie suurim ootus, et turuolukord normaliseerub ning piimatootjad ei peaks lootma erakorralisele abile või mõtlema tootmise lõpetamisele.

Lisainfo: EPK, Kalev Kreegipuu, tel. 51 26 185.