Noorlooma vatsa areng mõjutab tema piimatoodangut lehmana

Vasika võõrutusjärgse söötmise tähtsuse alahindamine mitte ainult ei vähenda looma kasvukiirust, vaid võib pidurdada vatsa normaalset arengut ja pikemas perspektiivis vähendada ka lehma potentsiaalset eluajatoodangut.

Ohio Ülikooli ja Purina Loomade Söötmiskeskuse (Purina Animal Nutrition Centre) koostööna valminud uurimistöö tulemuste kohaselt võib väita, et toetades vasika immuunsüsteemi ja vatsa arengut on võimalik vältida tüüpilist võõrutusjärgse ratsiooni muutustest tingitud kasvu pidurdumist. Selle uue informatsiooni põhjal on paljud vasikakasvatajad hakanud ümber hindama seniseid võõrutusjärgse söötmise põhimõtteid ja pöörama tähelepanu just vasikate vatsa normaalse arengu tagamisele.

Miks keskenduda vatsa arengule?

Vastsündinud vasikal ei ole eesmaod, sh vats ega vatsaseina katvad hatud välja arenenud. Vatsahattude pinna kaudu toimub toitainete imendumine ja transport vereringesse organismi energiatarbe katmiseks. Kui vasikal ei ole vatsahatud piisavalt hästi arenenud, siis ei ole ta võimeline omastama kõiki ratsioonis sisalduvaid toitaineid.

Vasika vatsa areng toimub esimese kuue elukuu jooksul ja seda võivad olulisel määral mõjutada nii ratsiooni iseloom (koresööda-startersööda suhe) kui ka sööda toitainetesisaldus. On teada, et mõnede lenduvate rasvhapete süntees on hädavajalik vatsahattude arenguks. Peamisteks fermentatsiooniprotsessis tekkivateks lenduvateks rasvhapeteks on äädik-, propioon- ja võihape.

Koresööda fermenteerumise käigus tekkiv äädikhape ei soodusta vatsahattude optimaalset arengut, pigem stimuleerib vatsahattude arengut võihape. Selleks, et saavutada vatsahattude arengu tagamiseks vajalikku võihappetaset, peab vasikas saama kiiresti fermenteeruvaid söötasid (vasika starter).

Söötmine mõjutab vatsa arengut

Sageli juhtub, et võõrutatud vasikate söötmist puudutavad otsused tehakse farmi “laoseisu” põhjal, mitte aga vasikate vajadusi arvestades.

Viimaste aastate jooksul on ilmnenud, et erinevad ratsioonid ja söödasegud mõjutavad vasika vatsa arengut väga erinevalt.

Uurimistööde tulemuste põhjal on selgunud, et loomade vatsahattude areng on maksimaalne siis, kui veiseid söödetakse selliste kiiresti fermenteeruvate söötadega nagu startersööt või teravili. Nende kiiresti seeduvate söötade peamiseks fermentatsiooni lõpp-produktiks on võihape. Usutakse, et võihape on vatsahattude arengu peamine stimulaator, kuna on vatsaseinale esmaseks energiaallikaks.

Ajalooliselt on vasikakasvatajad võõrutusjärgseks vatsa arengu stimuleerimiseks söötnud noorloomadele enamasti vaid koresööta. Selle lõhustumine vatsas on aga aeglane ja koresööda fermenteerumise lõpp-produktideks on peamiselt äädik- ja propioonhape.

Nimetatud lenduvaid rasvhappeid ei peeta aga vatsahattude arengut stimuleerivateks ühenditeks. On täheldatud, et loomadel, keda söödetakse kõrge koresöödasisaldusega ratsiooniga, on paks ning lihaseline vatsasein, vatsahatud on lühikesed ja paiknevad hõredalt. Selline vats ei ole optimaalselt arenenud ja seetõttu ka ei toimi optimaalselt.

Soovitud tulemuseni viib tasakaalus ratsioon

Vatsa (vatsahattude pikkus, pindala, vatsaseina lihased) normaalse arengu tagamiseks on oluline, et võõrutatud vasikate ratsioon sisaldaks lisaks kvaliteetsele koresöödale ka nende eale sobivat teraviljasööta.

Ratsiooni suurem teraviljasisaldus aitab kaasa vatsahattude arengule, mis omakorda on kriitilise tähtsusega toitainete imendumise seisukohast. Läbi vatsahattude toimub lenduvate rasvhapete ja teiste vatsaseede lõpp-produktide imendumine vereringesse, kus jätkub nende edasine lõhustamine.

Koresöödal on võõrutatud vasikate ratsioonis oma ülesanne. Selle fermenteerumine toimub vatsas ja vatsaseina silelihaste regulaarsete kontraktsioonide toimel segatakse vatsa sisu pidevalt. Seega on ka vatsaseina silelihased hästitoimiva vatsa oluline osa.

Vatsaseina paksus kasvab koos ratsiooni koresöödasisalduse tõusuga ning vatsahattude areng ei pruugi vatsaseina lihaskoe arenguga seotud olla.

Vatsa arengu seisukohast on oluline, et vasikate ratsioon oleks tasakaalus. Liiga palju teravilja ilma piisava koresöödata põhjustab vatsahattude ülekasvamist, sageli isegi sellisel määral, et vatsahatud kleepuvad omavahel kokku ja pulstuvad.

Liiga suures koguses teraviljasööt on ka põhjuseks, miks vasikate vatsa-seina lihaskude on puudulikult arenenud. Nii juhtub sageli siis, kui loomad saavad ainult teravilja.

Kui aga vasikad saavad liiga palju koresööta ilma piisava teraviljasöödata, siis arenevad neil vatsad, mis on küll tugeva ja paksu silelihaskoega, kuid vatsahatud on lühikesed ja paiknevad hõredalt, mis tähendab, et optimaalseks ainevahetuseks vajalik hattude pind on väike.

Kuna eri farmides on söötade kvaliteet erinev ja ühist kõigile sobivat soovitust ei eksisteeri, siis on soovitav, et vasikakasvatajad laseksid ratsiooni koostamiseks söödaproovid analüüsida ja konsulteeriksid söötmisspetsialistiga.

Noorloomad, kes ei pea taluma võõrutusjärgse juurdekasvu järsku pidurdumist, saavutavad soovitud seemenduskaalu varem, liituvad varem põhikarjaga ja hakkavad varem tagasi teenima nende üleskasvatamisele tehtud kulutusi.

Allikas: Eesti Põllumajandusloomade jõudluskontrolli AS