Börsikommentaar: Mis maailma börsidel toimub?

Teraviljade hinnad jätkuvalt surve all

Teraviljade hinnad on viimase nädala jooksul stabiliseerunud. Nisu (CBOT) maailmaturu hind tõusis 2,9 protsenti ning buššel nisu maksis kolmapäeva õhtuks 5,2575 dollarit. Samas on nisu hinna pikaajaline trend ülepakkumise tõttu jätkuvalt negatiivne. Nimelt teatas USA põllumajandusministeerium 10. veebruaril, et maailmas on nisuvarusid hinnanguliselt 197,85 miljonit tonni, mis on eelmisest prognoosist 0,9 protsenti rohkem. 18. detsembril saavutatud tipust on nisu hind kukkunud kokku üle 20 protsendi.

USA põllumajandusministeerium lisas, et ka maisivarud on tõenäoliselt oodatust suuremad. Maisi maailmaturuhinnad on detsembri lõpus saavutatud tipust langenud üle 5 protsendi. Viimase nädalaga on maisi hind tõusnud 0,58 protsenti 3,8575 dollarini buššeli kohta.

„Teraviljade varud on märkimisväärsed ning turud ei arvesta seekord niivõrd palju saagikuse ja kevadisel külviperioodil toimuvaga,“ märkis investeerimisfirma Rice Dairy LLC teraviljade analüütik Jerry Gidel Bloombergile.

Kaera (CBOT) maailmaturu hind oli languses – viimase nädalaga kukkus buššeli hind 2,7 protsenti 2,735 dollarini. Töötlemata riisi (CBOT) ühe kvintali maailmaturu hind tõusis nädalaga 1,27 protsenti ning oli 10,38 dollarit. Sojaubade (CBOT) hind kallines aga 0,59 protsenti ning buššeli hind tõusis 9,7775 dollarini.

Tonn kakaod maksab 2919 dollarit ning üks nael kohvi maksab maailmaturul 1,6380 dollarit.

Nafta hind on mõneti taastumas

Toornafta hind on viimasel nädalal olnud tõusuteel. Nii kasvas USA toornafta hind (WTI) kokku 4,48 protsenti 51,07 dollarini barrelist ja Brent toornafta üle 7 protsendi 59,17 dollarini barrelist. Arusaadavalt tõusevad koos nafta hindadega ka bensiinihinnad. Hinnatõusu peamiseks põhjuseks peetakse asjaolu, et mitmed naftaettevõtted on turuolukorrale reageerima hakanud, investeeringuid vähendanud ning töötajaid koondanud. See on alandanud pakkumist ning see mõjub hinnale omakorda ergutavalt. Viimase paari nädala jooksul on aeglustunud ka dollari tugevnemine, mis kõrgetele maailmaturu hindadele kaasa aitas.

Ühe miljoni Briti soojusühiku (293,3 kw/h) maagaasi hind tõusis nädalaga 1,92 protsenti ning maksab maailmaturul 2,713 dollarit. Küll aga tabas selle nädala neljapäeval maagaasi hinda tugev langus, sest varude suurus oli analüütikute prognoositust suurem. Citibanki analüütiku Tim Evansi sõnul püsib pakkumine turul suur, langustrend jätkub ning hindade tõusu võiks ehk oodata alles järgmisel talvel, mil suuremat mõju hakkab avaldama ka ettevõtete kulutuste kärpimine.

Euroopa piimaturul raskemad ajad

Euroopa Parlamendi 27. jaanuaril peetud istungil tunnistati, et piimatööstus on suuresti kriisis. European Milk Board kirjutab, et tootjatel on raskusi saada meiereidega läbirääkimistel häid hindu ning turul on pakkumine liiga suur. Veelgi raskemad ajad on aga Šveitsi piimatootjatel – šveitsi frangi seotus euroga tühistati ning frangi kurss tõusis üle 20 protsendi. See tähendab, et ülejäänud Euroopaga võrreldes tõusid Šveitsi tootjate hinnad samuti üle 20 protsendi.

Venemaal oodata toiduainete hinnatõusu jätkumist

Venemaa tõusevad toiduhinnad esimese poolaasta jooksul oodatavalt 23,5-23,8 protsenti, selgub kolmapäeval valitsuse avaldatud prognoosidest. Toiduimpordi keeld läänest tõstab Venemaal siseturul hindasid hinnanguliselt 6,3 protsendi võrra. Rubla väärtuse kukkumine lisab sellele 13,1 protsenti. Teise poolaasta jooksul oodatakse hinnatõusu aeglustumist 15,1 protsendile.

„Puuviljad ja juurviljad juhivad hinnatõusu toodete hulgas, mida sanktsioonid mõjutavad. Esimesel poolaastal on siseturul puuviljade ja juurviljade pakkumine suhteliselt suur, kuid hinnad saavad olema euro ja dollari vahetuskursside tõttu tunduvamalt kõrgemad,“ ütles Venemaa põllumajanduse uuringufirma SovEcon tegevdirektor Andrei Sizov. Ta lisas, et suurt hinnatõusu on oodata ka piimatoodete puhul. 2014. aastal tõusid hinnad Venemaal 16,7 protsenti. Euroopas kukkusid toiduhinnad eelmisel aastal ühe protsendi võrra.

Monsanto läheb Lõuna-Ameerikas suurele kasumijahi le

Minneapolises asuva investeerimispanga analüütikud Brett Wong ja Tyler Etten märkisid investoritele saadetud kirjas, et Argentinas, Brasiilias ja Lõuna-Ameerika regioonis üldiselt on saagikus sellel aastal oodatust suurem. Peamiselt tänu sellele, et sealsed riigid kasutavad järjest meelsamini uuemaid tehnoloogiaid.

See on hea uudis põllumajanduse suurettevõttele Monsanto, kelle kasvuplaanid nõjatuvad tugevalt Lõuna-Ameerikale. Peamiselt müüakse sealsel turul just uusi tehnoloogiaid ja ka seemneid. Kokku loodab ettevõtte mandrilt saada viie aasta lõikes 4 miljardi dollari suurust kasumit. See lisab kasvupotentsiaali ka Monsanto aktsiale, mis on aasta algusest kasvanud 2,76 protsenti.

Nädala jooksul langes põllumajandusega tegelevate ettevõtete aktsiate liikumist kajastav MSCI Euroopa Põllumajanduse ja Toidu indeks 0,12 protsenti 2572,8 punktini. MSCI Maailma Põllumajanduse ja Toidu indeks kukkus aga 0,45 protsenti 2477,12 punktini.