Börsinädal: miljardite eest loobitakse toitu prügikasti

Nisu maailmaturu hind võib teha kevadel suuri kõikumisi

Ettevõtte FarmLink Marketing juht Lawrence Yakielashek ütles USAs Winnipegis peetud konverentsil, et Kanada ja USA nisuturgudel saab see kevad olema tõenäoliselt väga volatiilne ehk kõikuv.

Tema arvates saab kevad olema väga heitlik, sest geopoliitiline olukord ja ilm on väga ettearvamatud.

Tõenäoliselt hakkab nisu hind kevadel tegema järske üles-alla liikumisi. Tõusule aitab kaasa maailma suurenev nõudlus ja langusele suurenev nisu pakkumine. Oleneb, milline turujõud peale jääb.

Viimase viie aasta jooksul on nisu tarbimine kasvanud 9 protsenti ning 2015-2016 oodatakse 2,1 protsendilist kasvu. Nisu maailmaturu hind kukkus nädala ajaga kokku 5,16 protsenti. Detsembris saavutatud tippudest on nisu hind kukkunud üle 25 protsendi.

Lühiajaliselt mõjutab nisu hindasid kahe suurtootja – Ukraina ja Venemaa – vaheline konflikt. Venemaa on nisuekspordi mahtude poolest maailmas kolmandal kohal ja Ukraina kuuendal kohal. Konflikti ägenemine vähendaks nisu pakkumist ja mõjuks hinnale positiivselt.

Maisi hind kukkus selle nädala jooksul 0,32 protsenti ning buššel maisi maksab 3,885 dollarit. Madal hind pitsitab jätkuvalt USA tootjaid, kes maisi asemel järjest enam sojaube kasvatama on hakanud.

Kaera maailmaturu hind jõudis nädalaga tõusta 2,73 protsenti 2,815 dollarini buššelist. Töötlemata riisi kvintali hind kukkus nädalaga 3,44 protsenti ning maksab 10,65 dollarit. Sojaubade maailmaturu hind tõusis 1,91 protsenti. Üks buššel sojaube maksis neljapäeva õhtuks 1,026 dollarit.

Toidu raiskamine on saamas tõsiseks majanduslikuks ja keskkondlikuks probleemiks

Majapidamisi, kus pole piisavalt süüa, on miljoneid. Sellele vaatamata visatakse iga päev tonnide kaupa toitu prügikastidesse. Toidu äraviskamisest on saamas tõsine majanduslik ja keskkondlik probleem, kirjutab New York Times.

Kolmapäeval avaldatud raportist selgub, et ainuüksi USAs visatakse aastas minema 60 miljonit tonni toitu, mille väärtus on kokku 162 miljardit dollarit. Võrdluseks – Eesti SKP on veidi alla 20 miljardi dollari.

Raporti hinnangul jääb kolmandik maailmas toodetud toidust tarbimata. Kokku võib maailmas ära visatud toidu maksumus olla 400 miljardit dollarit. Toidu raiskamise 20-50 protsendiline vähendamine säästaks 2030. aastaks 120-300 miljardit dollarit aastas, selgub raporti andmetest.

„Toidu raiskamine on globaalne probleem ja selle käsilevõtmine on prioriteet,“ ütles Waste and Resources Action Programi (Wrap) direktor Richard Swanell. Wrap on Suurbritannia prügivastane organisatsioon, kes koostas ka kõne all oleva raporti. „Kõige raskem on teada, kust alustada ja kuidas majanduslikult ja keskkondlikult kõige enam säästa.“

USA nafta odavneb, Põhjamere nafta kallineb

Dollar tegi neljapäeval tubli tugevnemise ja selle ajendil kukkus ka USA toornafta hind (WTI) ühe päevaga ligi 4 protsenti. Terve nädala kokkuvõttes on WTI odavnenud 4,49 protsenti 48,89 dollarini barrelist.

Nädala perspektiivis mõjutas WTI hinda negatiivselt eelkõige USA materiaalsete naftavarude suurenemine. Brent toornafta liikus see nädal aga Venemaa-Ukraina ja Liibüa geopoliitiliste pingete tõttu teises suunas ning hind kallines 0,86 protsenti 60,73 dollarini barrelist.

Nädala jooksul on ühe miljoni Briti soojusühiku (293,3 kw/h) maagaasi hind kukkunud 4,83 protsenti ning maksab maailmaturul 2,697 dollarit. Nõudlus maagaasi järele püsib nõrk ning pakkumine on kõrge. Analüütikute hinnangul võib hinnalangus jätkuda.

Trigon Agri sai võlakirjadele pikendust

Eestis, Venemaal ja Ukrainas tegeleva Trigon Agri võlausaldajad nõustusid neljapäevasel koosolekul pikendama juunis aeguvate võlakirjade tähtaega.

Joakim Heleniusele kuuluv Trigon Agri A/S teatas mõni aeg tagasi, et tahab pikendada praeguste võlakirjade tähtaega, kuna geopoliitiline olukord Ukrainas raskendab ettevõtte võimalusi laenu õigeks ajaks tagasi maksta.

Neljapäeval nõustusid ettevõtte võlausaldajad 350 miljoni Rootsi krooni suuruse laenu tähtaja pikendamisega 31. augustini 2017.

Joakim Heleniuse sõnul on tal hea meel, et võlakirjaomanikud avaldasid ettevõttele toetust. „Firma näitab tugevaid tulemusi ja rahavooge hoolimata väljakutseid esitavast keskkonnast ja madalatest tooraine hindadest ja nüüd, mil me ei ole enam surve all, jätkame oma varem avalikustatud strateegia elluviimisega,“ rääkis Helenius eilse börsiteate vahendusel.

Trigon Agri võttis nelja aasta pikkuse 350 miljoni Rootsi krooni suuruse laenu 2011. aasta juunis, et osta juurde põllumaad ning vajalikke seadmeid. Trigon Agri tegevjuht Ülo Adamson ütles siis, et on rahul võlakirjaoksjoni tulemustega ning võlakirju ostis rohkem kui 70 investorit.

Trigon Agri võlakirjainvestorite hulka kuuluvad praeguse seisuga fondid Alfred Berg Kapitalforvaltnin, Sparinvest ja SEB Fund Services.

Baltic Agrol läks Eestis eelmine aasta hästi

2014. aastal Talleggi munatootmise ära ostnud ja Eestis Baltic Agro nime all tegutsev Danish Agro teatas, et 2014. aasta oli ettevõtte jaoks väga tugev. Ettevõtte maksueelne kasum ulatus eelmisel aastal 73,8 miljoni euroni, mis on 6,4 miljoni võrra suurem kui 2013. aastal.

DanishAgro käive oli 3,2 miljardit eurot. Käibe poolest jäi ettevõte 2013. aasta tulemusele siiski alla – tollal oli käive 3,4 miljardit eurot. Ettevõte sõnul põhjustas käibe vähenemise toorainete hinnalangus. Kogu turg on nende sõnul langenud 8-10 protsenti.

„Mul on hea meel, et oleme kõik 2014. aasta eesmärgid täitnud. Meie finantspositsioon on tänu korralikule kasumile ja üleüldisele bilansile kõvasti paranenud,“ ütles Danish Agro tegevjuht Christian Junker.

Danish Agro Eestis tegutseva tütarfirma Baltic Agro käive oli Eestis kokku 185 miljonit eurot ning maksueelne kasum 5,1 miljonit eurot. Ettevõtte sõnul oli neil Eestis väga hea aasta, sest tingimused olid head ning saagikus kõrge.