Alan Vaht: kütuseaktsiisi tõusuga kasvab bensiini jaemüügihind 26%

Keskmine tarbija kulutab kuus 70-100 liitrit kütust ehk aastas 840-1200 liitrit, mis tähendab aastas 260 - 370 euro suurust rahalist kaotust.

„Uus valitsus ei too välja seda, mis juhtub reaalselt aktsiisimäärade tõstmisel kütuse hinnaga – räägitakse küll 4-5% aktsiisimäära tõusust aastas, kuid välja jäetakse ütlemata kütuse tegelik hind lõpptarbijale,“ sõnas Olerexi  juhatuse liige Alan Vaht. „Praeguste valitsuse plaanide kohaselt tõuseb bensiini aktsiis järgmise viie aasta jooksul kokku 66% võrra ja diislikütuse aktsiis kolme aasta jooksul kokku 63% võrra. Bensiini osas jääks aktsiis kõrgemaks Itaalias, Hollandis ja Ühendkuningriigis ning diislikütuse aktsiis oleks kõrgem ainult Itaalias ja Ühendkuningriigis.“

„Ei maksa unustada, et kütuse hind on sisendkuluks ka muudele kaupadele ning teenustele, mis tähendab üldist hinnatõusu samuti teistes majandussektorites. Eesti kütuseaktsiis tõuseb rikkaimate ELi liikmesriikide tasemele, kuid Eesti elanike ostujõud on Eurostati andmetel ELi viimase kuue hulgas. Eestiga võrdne tase on Lätil, kolm protsendipunkti madalam on Ungaril, järgnevad Horvaatia, Rumeenia ja Bulgaaria,“ rääkis Alan Vaht.

Vahti sõnul hakkab tegelikkuses riigi eelarvesse kütuseaktsiisi laekuma plaanitust vähem, kuna rahvusvahelise transporditeenuse osas kolib tankimine naaberriikidesse. „Näitena võib tuua Leedu kogemuse 2009. aastast, kui naaberriikidega võrreldes ebaproportsionaalselt kõrgele tõstetud diislikütuse aktsiisi tuli uuesti langetada, kuna märkimisväärne osa diislikütuse ostumahtudest kolis üle Poola. Märkuse on teinud uuele valitsusele ka rahandusministeerium, sest plaan tõsta kütuseaktsiisi muudab Eestis mootorikütused oluliselt kallimaks kui lõunanaabritel –  kütuseaktsiisi tõstmine ei täidaks riigikassa sissetulekuid.“