Läänemets: Usaldus, koostöö ja tulemuslikkus ei ole lihtsalt sõnad

Kõik sai alguse rapsikasvatusest ja selle propageerimisest. Peagi aga tekkis küsimus, miks teha asja MTÜna ja miks tegeleda vaid rapsikasvatusega.

„Enne KEVILIt toimis Kesk-Eesti Õlikultuuride Kasvatajate Ühistu (KEÕKÜ), see oli MTÜ. Tegeldi rapsi kasvatamise propageerimisega, sest tegemist oli meie oludes toona täiesti uue kultuuriga. Puudus ka kohalik turg rapsi seemnele. Ühistu korraldas oma liikmetele rapsi kasvatamiseks vajalikud sisendid, nõustas kasvatamist ning aitas eksportida saagi läbi Kunda sadama Soome. Ühistu otse majandustehingutes vahel ei olnud. Kõik lepingud tehti otse põllumeestega,“ rääkis pea kahekümne aasta tagusest ajast Läänemets. „Ühel päeval sai selgeks, et ühistu võiks hakata tegelema majandusega. Saada väetiste ja taimekaitsevahendite maaletoojaks. Miks tegelda ainult rapsiga? Teravili on ju hoopis suurema mahuga toodang meie liikmetel. MTÜ raames ei olnud tegevuste laiendamine otstarbekas. Tekkis vajadus tulundusühistu loomise järele. Kuna seadusandlikult ei olnud võimalik MTÜ-d tulundusühistuks reorganiseerida, siis tuli luua täiesti uus keha. Nii tekkiski 10 aastat tagasi KEVILI, mille asutajateks KEÕKÜ liikmed - 8 Jõgeva ja Lääne-Virumaa põllumeest. MTÜ tegevused, liikmed ja töötajad siirdusid KEVILIsse.“KEVILI põhiliseks eesmärgiks on arendada välja üle-Eestiline põllumajandustootjate ühistu, mis ühishangete, -turustamise ja koolituse kaudu suurendab oma liikmete majandustegevuse kasumlikkust ja Eesti põllumajanduse jätkusuutlikkust. Jaak Läänemetsa sõnul ei ole algsed põhieesmärgid aastatega oluliselt muutunud.Ühistu loomisel laias ilmas asja uurimas eriti ei käidud, aga saadi head eeskuju naabritelt ehk Lätist. „Meie suureks eeskujuks on läbi aastate olnud Lätis tegutsev LATRAPSi nimeline ühistu. Oleme neid korduvalt külastanud ja nende juhid on meil külas käinud. Ka esimesed taimekaitsevahendite hanked tegime LATRAPSi vahendusel,“ lausus Läänemets.Oma ülesehituselt on KEVILI täiesti tavaline klassikaline tulundusühistu, mille eesmärgiks on oma liikmetele tulu teenimine.„Meie liikmeteks on üsna erineva suuruse ja tootmismahuga põllumehed, FIEd ja äriühingud. Liikmeks saavad olla otsesed põllumajandustootjad, kes kasvatavad teravilja ja rapsi ning austavad ühistu põhikirja. Üldkoosolekul hääletades on kõik liikmed võrdsed. Igal liikmel on üks hääl,“ selgitas Läänemets ning lisas, et ühistu juhtimine on neil paika pandud selliselt, et liikmete hulgast on valitud 7 liikmeline nõukogu ja KEVILI igapäevast tööd juhib ja korraldab juhataja oma tööka meeskonnaga.Ühistusse kuulumisel on oluline nii majanduslik, kui sotsiaalne pool

KEVILI ei ole lihtsalt tugiorganisatsioon paremaks majandamiseks, vaid ühistu liikmetest on saanud sõbrad, keda liidavad ühised huvid, ettevõtmised, seminarid ja reisid.Läänemetsa sõnul on ühistu olulisemaks ülesandeks siiski olla oma liikmetele sisendite ühisostude ning saakide ühismüükide korraldajaks ja et liikmetele oleks tagatud nii ostude kui müükide puhul õiglane hind. „Kaupade mahtude koondamine võimaldab olla hindadega konkurentsis. Lisaks teenivad liikmed oma ostudelt ning müükidelt lisaboonust ehk omanikutulu. Meil on oma viljaterminal, kus pakutakse liikmetele saakide kuivatamise, sorteerimise ja ladustamise ning labori teenust. Terminalis on võimalik koondada kontrollitud kvaliteediga viljapartiisid ja neid ühiselt müüa. Seda ei suuda ükski põllumees oma majapidamises üksinda korraldada,“ rääkis Läänemets. „Ühistusse kuulumisel on kindlasti ka sotsiaalne pool. Me korraldame regulaarselt põllupäevi, õppereise, suvepäevi. Kõik see liidab inimesi. Võib öelda, et välja on kujunenud üle-eestiline sõpruskond. See on vahva! Sageli kostub põllumeeste hulgast, et on uhke olla KEVILI liige!“Et olla ükskõik millise ühistu liige, peaks liige teadma ühistus olemisega kaasnevaid õigusi ja kohustusi ning teadma ühistu kandvaid ideid ja eesmärke. Juhul kui need eesmärgid ei kattu, siis ei ole ka põhjust ühistus olla.Iga KEVILIga liituja peab teadma, millised on KEVILI toimimise põhimõtted ja mis on KEVILI eesmärgid. Samuti tuleb teada millised on KEVILI liikmete õigused ja kohustused. „Kõiki liikmeid koheldakse võrdselt. Kaupade hinnad on kõikide liikmete jaoks ühesugused. Kõikide liikmete jaoks kehtib ühistus võrdne osamaks, mis tasutakse liikmeks astudes. Iga-aastast liikmemaksu meil ei ole kehtestatud. Investeeringutes oleme paindlikud. Iga liige on investeerinud vastavalt oma majapidamise tootmismahule ja vajadusele kasutada kuivati ning laomahtu,“ ütles Läänemets.Tubli töö reklaamib ennast ise

KEVILI põhiväärtused on USALDUS, KOOSTÖÖ ja TULEMUSLIKKUS.„Need kolm väga olulist sõna ei ole meie jaoks lihtsalt sõnad, neil on sügav sisu, mida KEVILI liikmed mõistavad ja austavad. Igal aastal korraldame liikmete teadlikkuse tõstmiseks arenguseminare, kus seame koos sihte tulevikuks. Seminaride ja koolituste läbiviijateks ning esinejateks on sageli meie omad inimesed,“ tõi Läänemets välja kõige olulisemad ühistegevuses kehtivad põhimõtted. „Mainekujunduse teemadel on meid nõustanud meediaekspert Raul Rebane. Kindlasti ei saa alahinnata Marek Linnutaja panust KEVILI arengusse viimase nelja aasta jooksul. Tema jõulisel juhtimisel komplekteeriti teotahteline ning töökas  tegev meeskond, rajati oma viljaterminal jne. KEVILI on teinud pika hüppe edasi. Siinkohal sügav kummardus Marekile suure töö eest!  Meie tehtu ja KEVILIga seotud inimesed on jäänud silma ning pälvinud kõrvalseisjate tähelepanu. Ehk, tubli töö reklaamib ennast ise.“Uus viljaterminal loob veel paremad tingimused

„Lähiaastate peamine eesmärk on oma liikmete poolt kasvatatud saakide valdava osa turustamine KEVILI kaudu. Selle saavutamiseks suurendame ladude mahtu ning rajame vilja kuivatamise ja ladustamise terminali ka Lõuna-Eestisse ning otsime uusi müügivõimalusi. Aktiivselt tegeleme liikmete koolituse ja nõustamisega, korraldame põllupäevi ja lihtsaid põllujalutuskäike,“ rääkis KEVILI lähiaja plaanidest Läänemets. MIDA SOOVITAB KOMMUNIKATSIOONIKONSULTANT PÕLLUMEESTELE?

Raul Rebane: Enda lugu tuleb ise luua

KEVILI mainekujundust on aidanud kujundada meediaekspert Raul Rebane, kes on ise ka pärit põlisest põllumeeste perekonnast. Rauli isa oli tuntud fanaatiline agronoom ning seega olid kodused teemad enamasti seotud põllumajandusega. Ehk siis igati õige mees põllumehi nõustama.„KEVILI mehed pöördusid minu poole aastaid tagasi, sest olles paika pannud oma ühistu toimimise üldpõhimõtted ja tootmisstrateegiad, tundus neile et oma tegemisi tuleb ka laiemale üldsusele levitada. Vaja oli kommunikatsioonistrateegiat,“ selgitas Rebane. „Kohe alguses oli näha, et KEVILI meeste näol on tegu tarkade ja põhjalike meestega, kellel lisaks majanduslikule mõtlemisele on soov ka põllumajanduse mainet üldisemalt parandada.“Tehke head ja rääkige sellest!

Meie põllumajandus on arenenud viimastel aastatel meeletu tempoga – põldudel vuravad ringi imemasinad ja laudas töötavad ülitargad süsteemid. Me kuuleme õhtustest uudistest, mis toimub laias ilmas aga mis toimub Võrumaal, Tartumaal, Järvamaal – seda me ei kuule.„Olgem ausad, suur osa inimesi ei tea, mis toimub maal. Levinud on mingid pildid kaupluse tagustest meestest õllepudeliga näpus ja kui ka sõita mööda karjamaal rohtu söövatest lehmadest, siis ega tegelikult ei tajuta, mis on selle taga. Põllumajanduse imago ei ole sellele tasemele veel jõudnud, nagu muu sektoris toimuv. Tegelikult ei olegi enam ju vaja mainet parandada vaid kõik see hea, mis maal toimub, tuleb viia järjekindlalt üldsuseni. Siin aitavad igasugused üritused, mis linnarahva maale meelitavad. Hea näide on Avatud Talude Päevad, kus talude uksed on avatud ja kõik uudistajad saavad ennast asjaga kurssi viia. Tean oma tuttava laste pealt, kes  said möödunud suvel Avispeal tegutsevas Uuetoa talus suure kombainiga sõita, et see oli nende jaoks väga hariv suvine suursündmus ja positiivne elamus. Nii tekib ka järelkasv.“Meedia pole mingi imeloom

Raul Rebane toob välja kõige olulisema, et tegelikult ükskõik kui hea meediaplaani me teeme, see on vaid väike osa asjast.„Hoopis olulisem on info, mis läheb inimeste südamesse ja sinna ka jääb. Palju rohkem tekib häid mõtteid ja tundeid kogukonna ja ühistute tasandil koostehtud üritustest. Maal on see kordades olulisem kui linnas, seal teavad kõik kõiki ja iga hästi tehtud asi jätab jälje kohalikku lukku. Nende sündmuste eestvedajaks saavad olla vaid haritud põllumehed. Selge on see, et kui ise ei tee, siis teeb selle asja keegi teine aga siis juba nii, et sulle ei pruugi see meeldida,“ ütles Rebane.Kommentaar:Vaatame laiemat pilti, et kõigi huvid saaks esindatudRakvere Piimaühistu TÜ tegevjuht Priit Putko

Rakvere Piimaühistu TÜ on asutatud juba 1992. aastal, nii et tegu on pikaajalise ajaloo ja kogemustega ühistuga. Ühistusse kuulub 21 Lääne-Virumaa piimatootjat, kelle loomade piim realiseeritakse läbi EPIKO TÜ.Ühistu sai loodud, et esindada kohalike piimatootjate huve ja muuta nende igapäevane majandamine efektiivsemaks. Soovime läbi ühistegevuse tekkiva sünergia ning kompetentsi jagamise parandada ühistu liikmete majandustulemusi ning tõsta nende konkurentsivõimet. Lisaks piima müügikanalite ja paremate tootmissisendite leidmisele pöörame me väga suurt rõhku erinevate tugiteenuste osutamisele oma liikmetele. Nii pakume me ühistu liikmetele veterinaararsti-, ultraheliskriiningu-, sõravärkimis- ja raamatupidamisteenust, osutame finantsnõustamisalast nõuannet, omame koostöösuhet mitme söödanõustajaga jne.Sel aastal tegime liikmete seas küsitluse, et mis põllumajanduslikku teenust keegi ise oleks suuteline ühistu teistele liikmetele pakkuma, kaardistasime tulemused ja saatsime info laiali ühistu liikmetele. Nüüd saame mitmed vajalikud põllumajanduslikud teenused ühistu sees tehtud. Samuti arendame koostööd kohaliku ettevõtja Voore Farm OÜ-ga, kes meie piirkonnas  erinevaid põllumajanduslikke teenuseid pakub, sest kõigil ei ole ju eritehnikat endal olemas ja ega kallist tehnikat ole mõtet ka alati igaühel endal soetada.Väga palju pöörame tähelepanu oma liikmete koolitamisele, korraldame neile teabe- ja infopäevi ning õppereise. Eelmise aasta algusest alates korraldame iga kvartal korra erineva Rakvere Piimaühistu liikme juures nö farmikohvi, kus siis tutvume erinevate Rakvere Piimaühistu liikmete tootmistega ja arutame ühistuga seonduvaid teemasid.Sellest aastast ilmub meil korra kuus oma ajaleht „Muu-muutuja“, kuhu koondame kuu oluliseima info ühistu liikmete jaoks, nagu näiteks piimahindade ja -koguste kohta jne.Otsused võtame vastu alati ühiselt ning proovime leida konsensuslike ühtsuse ning kuigi alati on neid, keda mingi teema rohkem puudutab, oleme suutnud üheskoos ühistu tegevust jätkusuutlikult ja tasakaalukalt edasi arendada.