GMO-de tulevik Euroopa Liidus

GMO tekitab vastakaid arvamusi

Geenitehnoloogia võimaldab üksikuid valitud geene ühelt organismilt teisele üle kanda. Niisuguste meetodite abil luuakse geneetiliselt muundatud organisme (GMO), nt taimi, mida seejärel kasvatatakse toidu või sööda tootmiseks. GM taimi luuakse ja turustatakse sellepärast, et neil on kas tootja või tarbija jaoks mõned olulised eelised: enamasti on neil suurema saagikuse tõttu madalam hind, kuna need taimed taluvad taimekaitsevahendeid ja on vastupidavad taimekahjuritele. Lisaks võib mõni GM kultuur olla suurema toiteväärtusega, nt on välja töötatud GM soja, mille oomega-3 rasvhappe stearidoonhappe sisaldust on tõstetud. Kuigi Euroopa Liidus on toiduks ja söödaks mitmeid GM kultuure turule lubatud, ei ole GM toit siiski veel eriti levinud, peamiselt avalikkuse negatiivse suhtumise tõttu.

GMO-de turule lubamise protsess Euroopa Liidus

Praegu kehtiva õiguse kohaselt on GMO-de kasutamise lubade menetlemisel aluseks teaduslik riskihindamine, mille eest vastutab Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) koos liikmesriikide teadusasutustega. Ka Eesti jaoks on olnud oluline tugineda GMOde turule lubamist puudutavates seisukohtades teaduslikele hinnangutele iga GMO liini osas eraldi. Eestis hindavad GMO-de ohutust kaks teadlastest koosnevat komisjoni – Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev geenitehnoloogiakomisjon ja Põllumajandusministeerium valitsemisalas olev uuendtoidukomisjon. Liikmesriikidel on võimalik turule lubamise osas arvamust avaldada hääletamisega Euroopa Komisjoni taimede, loomade, sööda ja toidu alalises komitees  ning kokkuleppe mittesaavutamise korral ka apellatsioonikomitees.

Seni ei ole GM toidu ja sööda ELi turule lubamisel liikmesriigid veel kunagi jõudnud kokkuleppele, kuna pooled liikmesriikidest on lähtunud avalikkuse negatiivsest arvamusest ning nad on hääletanud mitteteaduslike põhjenduste alusel. Seejärel on lõplikud otsused teinud Euroopa Komisjon tuginedes EFSA hinnangutele. Euroopa Liidus turule lubatud GMO-sid sisaldavaid tooteid võib vabalt turustada kõikides liikmesriikides. Riiki sissetoomiseks eraldi luba pole neile tarvis. Siiski, kui liikmesriik leiab täiendavaid teaduslikke andmeid juba turule lubatud GM toidu või sööda ohu kohta inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale, on liikmesriigil võimalik ka praegu selle kasutamist piirata või keelustada.

GMO-de kasvatamine ja kasutamine Euroopa Liidus

Täna on Euroopa Liidus turule lubatud kasvatamiseks vaid üks GM maisiliin, millest EL ühtsesse sordilehte on võetud 149 maisisorti. Antud maisiliin on kindel ühe teatud kahjuri suhtes, keda Eestis ei esine. Seetõttu ei ole olnud majanduslikult mõttekas seda GM maisiliini Eestis kasvatada ning selle vastu pole ka ükski põllumajandustootja seni huvi üles näidanud.

Toidu ja söödana kasutamiseks on hetkel EL turule lubatud erinevad GM maisid, sojaoad, suhkrupeet, rapsid ja puuvillasordid. GM toitu on praegu siiski müügil vähe. Selle põhjuseks võib olla üldsuse vastumeelsus GM toidule, selle toidu suhtes kehtivad märgistamisnõuded ning geneetiliselt muundamata alternatiivide olemasolu.

GM sööda turg ELis, sh Eestis, on aga märkimisväärne. Teadaolevalt kasutab GM sojat sisaldavat sööta täna enamik Eesti sea- ja linnukasvatajaid. Kuigi sarnaselt toidule peab ka GM sööt olema praegu vastavalt märgistatud, ei kuulu märgistamiskohustuse alla GM söödaga söödetud loomadelt pärinevad tooted (nt liha, piim ja munad).

Arutelud kehtiva õigusraamistiku muutmiseks

Aprilli alguses jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis annab liikmesriikidele õiguse ise otsustada, kas lubada Euroopa Liidus turule lubatud kultuure kasvatada oma riigi territooriumil või mitte. Euroopas on kaalumisel sarnase õiguse andmine liikmesriikidele ka GM sööda ja toidu kasutamise osas. Erinevalt kasvatamisest, kus selle piiramine või keelamine mõjutab ainult konkreetset riiki, läheb GM toidu ja sööda kasutamise piiramine oluliselt kaugemale mõjutades nii liikmesriikide söödatööstust, loomakasvatust kui ka riikidevahelist kaupade vaba liikumist. Eelkõige oleks aga tegemist pretsedendiga toiduohutuse valdkonnas, mis võiks tulevikus hakata mõjutama ka teisi EL harmoneeritud valdkondi (nt. lisaained või saasteained). Kui toiduohutuse valdkonnas loobutaks teadlaste arvamuste arvestamisest võib see edaspidi viia lahendusteni, kus liikmesriigid võivad kodumaiste põllumajandustootjate eelistamiseks hakata piirama ka näiteks teiste riikide põllumajandussaaduste lubamist oma turule.

Võimalikud mõjud sõltuvad sellest, mil määral liikmesriigid edaspidi selle sätteid rakendaksid. Mõjude täpsemat ulatust on praegu raske määratleda, kuid kindlasti on liikmesriikidel selles küsimuses vajalik kaaluda erinevaid aspekte, et teha tarbijate ja ettevõtete tegevust arvestades mõistlik otsus.

 

 

Autor: Toomas Kevvai