Ristõieliste nuuter – tõsine rapsi kahjustaja

Haigus on maailma eri piirkondades väga suureks probleemiks ja ka Eestis on sellest viimastel aastatel saanud üha tõsisem mure, kuna rapsikasvatus on laienenud.

Nuutrist üldiselt

Nuuter on limaseen, kes elutseb mullas. Rakusisese endoparasiidina vajab ta arenemiseks ja paljunemiseks kindlasti peremeestaime, kelleks sobivad kõik ristõielised. Haigus talvitub spooridena mullas ning aktiveerub potentsiaalse peremeestaime kasvavate juurte sekreedi toimel. Kui sobivat peremeestaime ligidal kasvamas pole, võib haigustekitaja säilida mullas elujõulisena 1-8 aastat,  mõningatel andmetel lausa kuni 20 aastat. Kuna puhkeseisundis spooride poolestusaeg on 4 aastat, siis sobiva peremeestaime mitteleidmisel sureb umbes pool puhkeseisundis spooridest 4. aasta möödudes.

Taimede maapealsetel osadel sarnaneb haiguspilt sageli toitainete puuduse või muude rapsi haigustega, seetõttu tuleks uurida taimede juuri. 6-8 nädalat pärast nuutrisse nakatumist on taimede juurtele tekkinud pahataolised moodustised. Külgjuuri on vähe või puuduvad need üldse, seetõttu on toitainete omastamine ja taime veega varustamine oluliselt häiritud. Pahataolised moodustised on narmasjuurteta, nende pind esialgu sile, seejärel hakkab mõranema, mädanema ja lõpuks laguneb. Juurtel toimuvad muudatused mõjutavad ka taimede maapealset osa – taimed muutuvad kollaseks, osa ka punakas-lillakaks, närbuvad või jäävad kiduraks. Tüüpilise pildina on taimed just kuumade ilmadega närtsinud, kuid koguvad ennast öö jooksul. Kängus kasv kiirendab õitsemist ning põhjustab taimedel hädaküpsust. Tugeval nakatumisel kõtru üldse ei moodustugi ning kui tugev nakatumine toimub taimede varajases arengufaasis, võivad taimed hukkuda.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pilt ristõieliste nuutrist: Foto: Jaanika Mirka

Optimaalne temperatuur haiguse arenguks on 18-25 °C. Arenemiseks on sobiv kõrge niiskusega muld, mille pH on alla 6,0. Väävli- ja mikroelementide puudus soodustab haigusesse nakatumist. Visuaalselt avaldub haigus põllul enamasti laikudena, kuid tugeval nakatumisel võib näha kogu põllu haigestumist. Peetakse reegliks, et oodatav saagikadu nuutriga põllul on umbes pool nakatunud taimede protsendist, ehk kui 100% taimi on põllul nakatunud, võib arvestada 50%-lise saagikaoga. Mõningatel juhtudel võib esineda ka saagi täielikku hävimist.

Mida teha, kui nuuter on põllul?

Kui põld on nuutriga nakatunud, on sellest väga raske, kui mitte võimatu täiesti lahti saada (Rootsis tehtud katsete põhjal kulub selleks keskmiselt 17. aastat). Erinevate võtetega on siiski võimalik haigustekitaja levikut peatada ning nakatumise ulatust põllul vähendada. Põllutööriistade puhtana hoidmine ning korralik viljavaheldus takistavad nuutri levikut ja arengut. Nuutrikahtlusega põllul on soovitatav kasvatada rapsi kindlasti mitte tihedamini kui iga 5 aasta tagant ja oluline on hoida põld vahepeal ristõielistest umbrohtudest puhtana. Võimalusel kasvatada sellisel põllul ainult nuutrikindlaid sorte, kuid ka siis tuleb viljavaheldusest kinni pidada. Nuutri arengut pidurdavad hea drenaaž põllul ning selle lupjamine. Võimalusel teha talirapsi külv hiljem. Siiski on neil abinõudel vaid mõõdukas mõju. Mullakaudne keemiline tõrje on paljudes riikides keelatud, ka Eestis pole ühtegi nuutrivastast tõrjevahendit registreeritud.

Kõige olulisem on hoida oma põld nuutrivaba

Nuuter levib nii tuule, pinnavee, koristusjääkide kui jalanõudega, kõige enam aga põllutöömasinatel olevate mullaosakestega, seetõttu on oluline peale nuutrikahtlusega põllul töötamist masinad mullast puhastada. Väidetavalt aitab tugev harjamine masinatelt eemaldada kuni 90% nakkusohtlikkust materjalist, kui teha peale harjamist ka masinate survepesu, olete koos mullaga eemaldanud kuni 99% haigustekitajatest. Puhastada tuleks kõik mullaga kokkupuutunud masinaosad, sealhulgas traktori rehvid ja rattakoopad. Harjaga puhastamine peaks toimuda nuutrikahtlusega põllu puhvertsoonis ning pesta tuleks masinaid eemal teistest põldudest, et pesuveega haigustekitajaid uutele aladele ei uhutaks. Kuna nuuter võib levida ka taimejäänuste abil ning jõuda loomade seedekulglat läbinuna lõpuks sõnnikuga uutele põldudele, on soovitatav koristusjäägid pinnasesse künda.

Kaks aastat nuutriproovide kogumist Baltikumis

Viimased kaks aastat on Syngenta kogunud üle Baltikumi nuutrikahtlusega põldudelt mullaproove, et teha kindlaks, kas haigus on põllul tõesti olemas ja kui, siis kas tegemist on enamlevinud patogeenidega või mitte. Nuutrikindlad rapsisordid on resistentsed just enamlevinud patogeenide suhtes, seetõttu on põllumajandustootja jaoks vajalik teada, milline vorm tema põllul esineb ja kas nuutrikindla sordi kasvatamine tuleb kõne alla või mitte. Teise proovivõtmise aasta tulemusena on pilt alljärgnev:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kuigi põhjapanevaid järeldusi ei saa kahe aasta jooksul tehtud proovide põhjal teha, on kolmest Balti riigis kogutud proovidest kõige rohkem nuutrileide just Eestist. 2014. aastal leiti meilt ka vähelevinud nuutri vorm, mistõttu rõhutame veelkord nuutrist hoidumise tähtsust! Milline on üleüldine pilt Eestis, on samuti vara öelda, sest paljudest maakondadest pole nuutriproove võetud ning igal aastal saavad põllumajandustootjad tasuta analüüsimiseks anda vaid piiratud koguses proove. Küll aga püüame 2015. aasta sügisel just neile piirkondadele keskenduda, kust hetkel proove pole võetud.

 

Autor: Jaanika Mirka