Eesti Maaülikool ootab avaldusi 18 bakalaureuse-, rakenduskõrghariduse- ja integreeritud õppe õppekavale (745 õppekohta) ning 22 magistriõppekavale (490 õppekohta). Sisseastumisavalduste vastuvõtt Eesti Maaülikooli kestab 7. juulini, doktoriõppe 24 õppekohale saab avaldusi esitada kuni 16. augustini.
Uue õppekavana alustab maaülikool sel suvel vastuvõttu puidutöötlemise tehnoloogia rakenduskõrgharidusõppe õppekavale, kuhu võetakse vastu kuni 25 üliõpilast. „Õppekava on välja töötatud koostöös sektori ettevõtetega, kelle hinnangul on tööturul metsatööstuse ja puidutehnoloogia keskastme spetsialistide järele suur nõudlus. Puidutöötlemise tehnoloogia õpe kestab neli aastat ning rakenduskõrghariduse omandanud saavad teadmised ja oskused nii puidu esmaseks töötlemiseks, projekteerimiseks ja disainimiseks kui puittoodete lõppviimistlemiseks. Õppetöösse kaasatakse Võrumaa Kutsehariduskeskuse puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse infrastruktuuri ning personali ja osa õppetööst viiakse läbi Võrumaal,“ sõnas Eesti Maaülikooli vastuvõtu peaspetsialist Eda Aitsen.
„Ka magistriastmes on Eesti Maaülikoolis sel aastal uus õppekava - maaettevõtete strateegiline arendamine. Uue õppekava eesmärgiks on suurendada maaettevõtete ja maapiirkondade ettevõtluskeskkonnaga seotud juhtide ja spetsialistide kohanemis- ja toimetulekuvõimet muutuva majanduskeskkonna tingimustega,“ lisas Aitsen.
Eelmisel aastal olid Eesti Maaülikoolis avalduste arvu poolest populaarseimad õppekavad maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine, keskkonnakaitse, toiduainete tehnoloogia ja metsandus. Kõrgeim konkurss – 10,28 soovijat kohale – oli mullu toiduainete tehnoloogia õppekaval.
Sisseastumisavaldusi võetakse vastu nii sisseastumisportaali
www.sais.ee kaudu kui Eesti Maaülikooli peahoones (tööpäeviti kell 9.00-15.00, Kreutzwaldi 1a, ruumis 104).
Lisainfo: Eda Aitsen, vastuvõtu peaspetsialist, tel: 731 3890, e-post:
[email protected].
Seotud lood
Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.