Fungitsiidide eksperdid: Kollane rooste talinisul on sel aastal levinud

Kollane rooste (tekitaja Puccinia striiformis) on nisul, tritikalel ja odral lehti ja pähikuid kahjustav seenhaigus. Iseloomulikud on helekollased rooste triibud lehepinnal. Tugevalt nakatunud taimel kuivavad ülemised lehed kiiresti. Haigust tõrjudes on saagi kadu kuni 5%, kuid maheviljeluses võib saagi kadu ulatuda üle 50%.

Kollane rooste levib temperatuuril 10–15 °C, üle 23 °C juures levik peatub. Haiguse peiteperiood seene eoste sisenemisest lehte kuni silmaga nähtavate eoskogumike moodustatud triipude lehepinnale ilmumiseni kulub 12–15 päeva.

Kollane rooste levib tuule ja õhuvooludega, põllul varisena kasvanud võõrkultuuril ja kõrrelistel heintaimedel, seen on biotroof ja vajab eluspüsimiseks orgaanilisi ühendeid peremeestaime elusatest rakkudest.

Meile kõige lähemal lööbis sel aastal tugev kollase rooste nakkus Lätis juuni esimesel poolel. Väga tuulised ja piisavalt jahedad ilmad juunis levitasid haiguse Lõuna-Eestisse, tänaseks on kollane rooste nakatanud talinisu ja talitritikalet juba ka Jõgeval.

Haigusele vastuvõtlikumad suviteraviljade sordid on praeguses kasvufaasis jahedaks ja niiskeks muutunud ilmade tõttu haigusest ohustatud. Haiguse tõrjel on kõige tähtsam õige ajastus, haiguse esinemisel soovitatakse pritsida kollase rooste suhtes efektiivseid fungitsiide 3 nädalase intervalliga.

ETKI teadlased teostavad veel järgmisel nädalal taimehaiguste ja kahjurite monitooringut suviviljade tootmispõldudel üle Eesti. Kindlasti jätkame seiret ka järgmisel aastal täiendatud versioonis, et põllumeestele veel rohkem kasulik olla. Kogutud informatsioon kuvatakse instituudi kodulehel interaktiivsete kaartidena.

Kaarte saad näha SIIT.

 

Autor: Pille Sooväli