Ameerikas: On järgmise aasta saagile aluse rajamise aeg

Taliviljadel on mitmeid eelised suviviljade ees. Eelkõige see, et kasvuaeg on pikem ning tänu sellele kasutatakse paremini ära mulla toitained ja veevaru. Kevad-suvised põuaperioodid ei ole taliviljadele nii ohtlikud kui väikese juurestikuga suviviljadel ning sügis-talvise taimiku poolt kasutatakse maksimaalselt ära toitained, mis võiksid kultuurita mullast välja leostuda. 

Rapsi keskmine saagikus on olnud Eestis väga madal - sõltuvalt aastast 1 kuni 2 t/ha vahel, mis on olnud napilt tasuvuse piiril. Saagikus ja kogutoodang on hakanud kasvama viimastel aastatel samas tempos talirapsi osatähtsuse suurenemisega. Eelmisel aastal oli Eestis veel suvirapsi pind veidi suurem kui talirapsil kuid kogusaagilt saadi juba enam talirapsi kui suvirapsi. Talirapsi saagipotentsiaal on 1-2 tonni hektarilt kõrgem kui suvirapsil ning tänu talirapsile oli 2014. a. esmakordselt rapsi hektarisaak üle kahe tonni hektarilt.

Talirapsi eelised on eelkõige kõrgem saagikus ja õlisisaldus. Mis selle tagab? Kindlasti see, et talirapsil on kasvuajaks 12 kuud, suvirapsil vaid 6 kuud. Peamine alus talirapsi heale tulemusele pannakse sügisese algarenguga. Mida võimsama juurestiku suudab taimik sügisel välja arendada, seda suuremat saaki on järgmisel aastal loota.  Kasv ja areng on kevadel nii kiire, et siis pole enam aega sügisest puudujääki järele arendada. Kiire ja varase kasvuga kevadel saavutatakse ka see, et tavaliselt ei ole selleks ajaks veel kahjurputukad elutegevust alustanud ning kui nad ka ükskord tulevad, siis on taimik juba nii suur, et enam olulist kahju ei tehta. Insektitsiidide kasutamine talirapsil on kindlasti väiksem kui suvirapsidel. Tähendab, et siis ka loodussõbralikum ja mesilastesõbralikum.

Paljudel juhtudel oldi talirapsi puhul sellega alustamisel eksiarvamusel, et sügisel teha minimaalsed kulutused. Et kui ei talvitu, siis kahju väiksem. Tegelikult aga sõltub talvitumine just väga palju sellest mida ja kuidas sügisel tehti.

BOKS leping. Juba aastaid on Baltic Agro pakkunud talirapsi viljelejatele kindlustuslepingut, mis hajutab ehk jaotab talvitumise riske. Nimelt, et kui kõik on tehtud põllul täpselt agrotehnika nõuete kohaselt, õigete sortide ja toodetega, siis mittetalvitumise puhul kompenseeritakse kasvatajale osaliselt sügisel tehtud kulutused seemnele ja taimekaitsele.

Viimasel hooajal oli BOKS lepingutega kaetud üle 10 tuhande hektari talirapsist. Huvitav tulemus on see, et BOKS lepingute puhul on talirapside hukkumine olnud läbi aastate vaid 1-2%, ehk vaid mõnedel üksikutel juhtudel. Eesti keskmine talirapside hukkumine on aga hinnanguliselt 10-20%, mõnedel aastatel ka enam. Kahjuks täpsemaid andmeid talirapside hukkumise kohta pole. Statistika kohaselt on paljudel aastatel külvipinnad väiksemad kui järgmisel aastal kasvupinnad. Arvatavasti ei ole põllumehed talirapsi talvitumises kindlad olnud ja on jätnud külvipinnad deklareerimata.

See, et talirapside talvitumisel on BOKS lepingute ja teiste põldude vahel suur erinevus, see näitab seda, et õigel agrotehnikal on väga suur roll edukale talvitumisele.

Uudisena on Eestis sellel aastal esimest hooaega kasutusel uut tüüpi rapsisordid, milledel umbrohutõrjeks kasutatakse ühte kindlat herbitsiidi nimetusega Clamox. Tegemist on sellele herbitsiidile vastupidavate sortidega. Sordi nime järel tähtede kombinatsioon CL tähistab Clearfield tehnoloogia põhiseid sorte. Kasutades seda herbitsiidi ja neid sorte hävivad kõik umbrohud ja ka teised rapsisordid, alles jääb vaid seda taluv CL tähistusega sort nagu näiteks DK Imistar CL ja Edimax CL jne.

Eelvili. Eelvili peab olema taoline, mis võimaldab õigel ajal põld ette valmistada ja külvata. Lõunapoolsemates maades kasutakse eelviljaks palju taliotra. Seda saab koristada juulikuu keskpaiku ning siis on parasjagu 3 nädalat aega valmistada ette põld talirapsi külviks. Talioder on meil väga riskantne kultuur, kuigi mõnedel aastatel õnnestub väga hästi. Kindlam eelvili on põldhein, mille esimese niite järgselt on piisavalt aega laotada sinna vedelsõnnik ja kesa külviks ette valmistada.

Sordivalik. Talirapsi suur levik on saanud toimuda vaid tänu sordiaretajate tublile tööle viimasel aastakümnetel. Uued hübriidsed sordid on tunduvalt talvekindlamad ning ka sordiagrotehnika osas on saadud palju kogemusi. Talvekindlus on tunduvalt parem, kui kümmekond aastat tagasi. Kui Eestis talirapsiga alustati, oli tavaline kogemus, et korra viie aasta jooksul see hukkub. Nüüdseks on viimane massiline hukkumine olnud 2002.a. kui kogu raps hukkus ja mitte ainult Eestis vaid kogu Ida- ja Kesk Euroopas. Seda siis mitte talvel, vaid aprillis talve tagasi pöördumise tõttu.

Külviaeg. Optimaalne aeg on 2 nädalat augusti kuu keskel. Enne 5. augusti on suur oht, et taimik kasvab üle. Oluline on see, et peavõrse ei tohi venida pikaks, et kasvukuhik ei jääks talve karmide olude kätte, vaid oleks võimalikult maapinna lähedal. Pärast 20.augusti tehtud külvides ei suuda tavaliselt aga taimik arendada välja piisavalt tugevat juurestikku. Sõltuvalt külviajast on otstarbekas valida erineva algarengu kiirusega sorte. Augusti algusesse sobivad poolkääbussordid, mis ei kasva sügisel üle, kuu teise poolde tavalised kiirema- ja kõrgemakasvulised hübriidsordid.

Külvisenorm. Eesmärgiks on saavutada kogu põllul ühtlane hõre taimik. Piisavalt hõre sellepärast, et taimed moodustaks sügisel madalad laiuvad leherosetid. Taimede tiheda seisu puhul hakkavad lehed ja võrsed valguse pärast konkureerima ning kõrgust kasvama. Sellega kaotatakse talvekindluses. Optimaalne oleks taoline seis, kui mitte 100% põllupinnast pole lehestikuga kaetud, vaid talve tulekuks on üksikute leherosettide vahelt ka näha veidi ka mullapinda.

Väetamine. Sügisel 3-4 kuuga peab taim suutma kasvatada tugeva juurestiku, mis on järgmise aasta saagi vundament. Selleks peab aga olema mullas kergesti ja kiiresti kättesaadavad taimetoiteelemendid. Fosfor ja kaalium on põhitoiteelementidest väga olulised heaks talvekindluseks. Rapsile iseloomulikult ka väävel ja boor. Lämmastik on vajalik sügiseseks kasvuks 50-60 kg/ha. Ühe planeeritava tonni seemnesaagi kohta peaks kasvuperioodil rapsitaim saama 17 kg väävlit. Boor tagab tugevama talvekindluse. Sellepärast on soovitatav anda lisaboor nii sügisese kui kevadise pritsimisega.

Parimad talirapsi saagid on saadud Viljelusvõistlusel juba mitmel aastal ja kasvataja poolt üle 5 t/ha. Taolised kõrged saagid on enamasti saadud orgaanilise väetise ja mineraalväetise koostoimel.

Ühe kevadise pealtväetisena tasub proovida tavalise lämmastik- või lämmastikväävelväetise asemel NPK Yara Mila kompleksväetist. Varakevadel kiire taimiku ülesehitamiseks on kergesti omastatavate toiteelementidega kompleksväetised taimikule suureks abiks. 

Umbrohutõrje. Paljud algajad talirapsi kasvatajad on teinud seda viga, et kui ei oldud kindlad selle talvitumises, siis on jäeti kulutus umbrohutõrjele ära. Loodeti, et kui talvitub, küll siis teen kevadel. Tegelikult just korralik umbrohutõrje on väga oluline talvitumise garanteerimiseks. Sellel on kaks peamist ülesannet: et umbrohi ei kasutaks ära talirapsile planeeritud taimetoitaineid ja vast isegi tähtsam on see, et umbrohtudega konkureerides venib rapsitaim liialt kõrgeks ja jääb veelgi talveõrnemaks.

Kasvu reguleerimine/haiguste tõrje. Edukaks talvitumiseks on väga oluline hoida taimi tagasi ülekasvamisest ning samas ka taimehaiguste survet vähendada. Paljudel fungitsiididel on kasvu reguleeriv toime ning nendega sügisel pritsimisel on võimalik hoida taimikut „maadligi“. Väga varastel külvidel ja pikal soojal sügisel tuleb seda teha isegi kahel korral.

Ligikaudu 100 tuhat hektarit jääb Eestis arvatavasti rapsi kasvupinnaks lühitulevikus. Kümmekond aastat tagasi üksikute fanaatikute hobina proovitud talirapsist on tänaseks saanud meil olulisim õlikultuur. Jätkub suvirapsi asendumine talirapsiga ning mõne aasta pärast on arvatavasti valdav osa juba taliraps ning suvirapsi osaks jäävad need alad, mis talirapsile ei sobi või kui talvitumisega on probleeme. Paljud rapsikasvatajad on juba täna lubanud suvirapsist talirapsi kasuks loobuda. Keskmine rapsi saagikus peaks tõusma 2,5-3 t/ha vahele, mis annaks Eesti rapsi kogutoodanguks tulevikus 250-300 tuhat tonni. Scanola Baltic uue tehase võimsusele 140 tuh tonni on võimalik lisada pressimisvõimsust 70 tuh tonni vana tehase renoveerimisega, mis  võimaldab kaks kolmandiku saagist töödelda Eestis ning üks kolmandik eksportida terana. 

TASUB TEADA

Õlikultuure kasvatatakse Eestis peamiselt õlitööstuse tooraineks. Eestis on õlitööstus väga kontsentreerunud ja suurim tööstus Scanola Balticu tehas annab ligi 95% kogu õlitööstuse müügitulust.

Eesti on end ise õliseemnega varustav riik. 2013/14 saagiaastal oli isevarustatuse tase 116%. Võrreldes eelmise perioodiga isevarustatuse tase langes, mis tulenes tööstusliku tarbimise kasvust. Pärast uue rapsiõli tootmishoone käivitamist 2013. aastal, suurenes rapsiseemne tööstuslik tarbimine üle kolme korra.

Rapsiseemne eest maksti 2014. aastal keskmiselt 0,35 €/kg, mis oli 14,7% vähem kui 2013. aastal. Rapsiseemne oluline odavnemine mõjutas ka toodete hinda. Rapsiõli keskmine tööstusest väljamüügihind oli 2014. aastal 0,83 €/kg ehk 16,4% vähem kui eelmisel aastal. Rapsiõli maksis keskmiselt 1,87 €/kg ehk 12,5% vähem kui eelmisel aastal. Rapsikoogi keskmine hind 2014. aastal oli 0,28 €/kg ja langes 6,2% eelmise aastaga võrreldes.

Rapsi eksporditi 2014. aastal 55 602 tonni kokku 20,5 miljoni euro väärtuses. Võrreldes 2013. aastaga vähenes rapsi väljavedu 12 900 tonni võrra. Rohkem kui kümnekordne langus toimus Saksamaa suunal, kuna 2013. aasta sügis oli seal soodne külvamiseks ning koguti korralik saak. 2013. aasta suur nõudlus Saksamaal tuli aga kehvadest ilmastikuoludest 2012. aastal. Saksamaa on läbi aegade meie rapsile eksporditurg, kuna sealsele biodiisli tootmisele on rapsiseemne õli peamine toormaterjal. Samuti on Saksamaa Euroopas suurim rapsiseemne toiduks töötleja.

90% rapsist eksporditi Soome, veidi viidi ka Hollandisse, Lätti, Saksamaale ja Taani. Soome on läbi aastate peamine turg meie rapsile, kuna sealne nõudlus on suurem kui kodumaine varustatus. 2012. ja 2013. aastal oli rapsi saak Soomes viimase 20 aasta madalaim, mille tulemusena kasvas ka Eesti rapsi eksport Soome. Ka 2014. aasta rapsi toodang oli Soomes erakordselt madal, mistõttu võiks ette näha Eesti rapsi ekspordi kasvu Soome suunal. Samas on rapsi eksport viimaste aastate madalaim, kuna kodumaine nõudlus on kasvanud – 2013. aastal Eestis uue rapsiõli tootmishoone käivitamise tulemusena suurenes rapsiseemne tööstuslik tarbimine üle kolme korra.

2014. aastal oli rapsi keskmine ekspordihind 368,7 eurot tonni kohta.

Rapsi imporditi 2014. aastal 20 305 tonni, mis on viimaste aastate suurim kogus. Peamised saatjariigid olid Läti ja Leedu, kust kokku toodi 86,5% imporditud rapsist. Aastaga tegi import Lätist ja Leedust läbi väga suure kasvu. Kui 2013. aastal toodi Leedust vaid 100 tonni rapsi, siis 2014. aastal 8 415 tonni.

Allikas: Põllumajandusministeerium