EPKK: Ilma riigi sekkumiseta on Eestis hävimas Euroopa tippu kuuluv piimakari

„Piimatootmise allakäik Eestis, kus selleks on nii tootmise struktuuri kui looduslikke tingimusi arvestades ühed parimad eeldused Euroopas, on lubamatu. Piimasektoris pikalt kestnud kriis on aga viinud Euroopa tasemel tippkarja hävitamiseni, mis annab Eesti piimatootmisele ja majandusele pikaajalise tagasilöögi. Peame õppima sealihasektori kurbadest õppetundidest ning sekkuma enne, kui pikaajaline kahju on sündinud,“ rõhutas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

„Oleme jõudnud seisu, kus riigipoolne sekkumine kriisi üleelamiseks on muutunud vältimatuks. Tegelikult nõuame vaid Eesti piimatootjate võrdset kohtlemist võrreldes teiste riikide tootjatega, kellele on valitsused Euroopa Liidus kokkulepitud mängureeglite piires abi andnud. Ka Eesti valitsus peab konkreetsete meetmetega andma omalt poolt positiivse signaali, mis taastaks piimatootjatele usu tootmisega jätkamiseks ning annaks võlausaldajatele kannatlikkust. Nõupidamisel jäi kõlama, et nii piimatootjate esindajad kui maaeluminister on piimandussektori kriitilise olukorra ja sektori toetamise vajaduse osas ühel meelel,“ lisas Sõrmus.

Praegu on põllumajanduses tõesti väga keeruline seis, hädas on nii piimatootjad kui seakasvatajad. Kui põllumajanduse esmatootmises toimub tootmise kokkutõmbamine ja tootmist pole võimalik jätkata, kajastub see väga teravalt ja kumuleeruvalt ka teistes majandusvaldkondades alates sööda ja tootmissisendite müügist kuni töötlemise, logistika ja turustuseni välja. Kohtumisel tõdeti, et põllumajandussektoris kaduvate töökohtade asendamine teistes sektorites on väga keeruline ja riigi jaoks kulukas. Mõistlikum oleks püüda hoida hõivet põllumajanduses hoida.

Valitsusele augusti alguses saadetud pöördumises nõutakse piimandussektori toetamist, sest Venemaa poolt EL toiduainetele kehtestatud impordikeeld on sektori seadnud väga keerulisse seisu. Kriis süveneb iga päevaga ja piimatootjad ootavad riigilt tõhusate kriisiabimeetmete kasutusele võttu. Sektori kindlustunde, jätkusuutlikkuse ja arenguvõime kindlustamiseks on vältimatult vajalik maksta veel selle aasta jooksul piimatootjatele 6,9 miljoni euro ulatuses erakorralist abi ja tuleva aasta riigieelarvesse kavandada vahendid üleminekutoetuste maksmiseks 21,5 miljoni euro ulatuses.

Valitsus peab võimalikult kiiresti leidma lahenduse nii piimatootjate kui ka seakasvatuse jätkusuutlikuks tegevuseks.

Nõupidamisel maaeluministriga osalesid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Piimaliidu ja Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu esindajad.