Balti riikide piimatootjad küsivad Euroopast abi

Avalduses märgitakse, et piimatootjad on sattunud keerulisse olukorda EL tasemel ühiselt tehtud poliitiliste otsuste tulemusel. Piimatootjad ei sea kahtluse alla Venemaale EL poolt kehtestatud sanktsioonide vajalikkust, kuid Venemaa pikendatud vastusanktsioonid EL toiduainetele tähendavad, et Balti riikide põllumajandustootjatele jääb lähim ja kõige tulusam eksportturg jätkuvalt suletuks.

Balti riikide piimatööstused on teinud tõsiseid jõupingutusi piimatoodetele uute turgude leidmiseks, kuid mõistetavalt ei too see kiiret lahendust. Uutele turgudele sisenemine võib võtta aastaid, et ületada bürokraatlikud takistused ning lahendada logistika ja turustuse küsimused. Uutele turgudele sisenemist raskendab piimaturu üldine olukord ja piimatootmise suurenemine nii maailmas kui Euroopa Liidus.

Avalduses öeldakse, et ilmselge faktina kannatavad sanktsioonide tõttu kõige rohkem just Balti riikide piimatootjad, kellele makstakse piima eest kõige madalamat hinda Euroopa Liidus. Piimahind on olnud madal juba terve aasta ning selle aja jooksul on iga liiter piima tootnud põllumeestele kahjumit, sest turult saadav hind ei kata tootmiseks tehtavaid kulutusi. See kõik paneb terve piimasektori jätkusuutlikkuse küsimärgi alla.

Euroopa Liidult palutakse solidaarsust ja kiiret abi Eesti, Läti ja Leedu piimatootjate kahjude kompenseerimiseks. Kiire sekkumine on hädavajalik, et leevendada lühiajaliselt piimatootjate olukorda ja anda võimalus tootmisega jätkamiseks.

Pikaajalise lahendusena nähakse EL meetmeid Balti riikide piimatootjate ja piimatootjate ühistute vahelise koostöö parandamiseks, et võimalusel alustada koostööga piimatoodete tootmisel ja turustamisel.

„Tänaseks on piimaturu olukord väga keeruline terves Euroopas, mistõttu on ka surve Euroopa Komisjonile lahenduste leidmiseks väga suur. Kuigi otsima peab iga võimalust, siis abipalved Euroopa Komisjoni poole ei asenda meie oma valitsuse samme  Eesti piimatootjate olukorra leevendamiseks. Üldist konkurentsiolukorda ja teiste liikmesriikide valitsuste toetust oma piimatootjatele arvestades tabab Eesti piimandust pelgalt Euroopa peale lootes pikaajaline tagasilöök,“ kommenteeris olukorda Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Augusti alguses saatsid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Põllumeeste Keskliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Piimaliit Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule ühisavalduse, milles avaldatakse sügavat muret piimaturul juba pikemat aega valitseva keerulise olukorra pärast ja kutsutakse üles rakendama piimandussektori toetuseks riigipoolseid kriisiabimeetmeid.

Balti riikide piimatootjate esindajad kohtusid 20. augustil Leedus ning otsustasid ühiselt pöörduda Euroopa Komisjoni poole.