Virro: ma ei teinud Werolis oleku jooksul vigu

Augusti alguses jõustus pankrotistunud ASi Werol Tehased endist juhti Meelis Virrot õigeksmõistev otsus, millega ta ei jäänud süüdi omastamises. Intervjuus Äripäevale tunnistas Virro, et talle on liiga tehtud ning ta ei mõista, miks koos temaga Rein Kilki vastutusele ei võetud.

Meelis Virro, mis põhjustel täpselt Teid õigeks mõisteti?

Lihtne selgitus on, et see kaup, mis oli Weroli laos, oli Weroli oma. Kuigi oli juttu sellest, et Werolisse anti rapsiseemet hoiule, siis rapsiseemet ei võetud sealt kunagi välja ja seda ka ei küsinud keegi. Partertehinguna oli kokku lepitud, et me ei arvelda rahas, vaid maksame rapsikoogis selle kinni. Sellest tuli teisel poolel arusaamine, et tema rapsikook on ära varastatud. Tegelikult lihtsalt jäädi võlgu ja täpselt nii nagu pankrotiprotsessi on, et võlal on rahaline väärtus ja mitte keegi nendest, kes ütlesid, et neilt on midagi ära varastatud, ei esitanud mingit vara välistamise taotlust pankroti protsessi.

Kas seal räägiti siis üksteisest mööda?

Kohus, prokurörid ja politsei on teinud suure töö ja visanud üles suure pläusti selle kohta, kuidas ma olen kõik ära varastanud. Mina pidin siis kahe kuu jooksul kohtus selgitama, et tegelikult ei ole midagi varastatud ja te saate asjadest valesti aru.

Kutsusin palju tunnistajaid. Prokuröri poolt olid mõned üksikud tunnistajad, aga need, kes olid meie poolt kutsutud, olid enamuses. Minu jaoks oli ka negatiivseid tunnistajaid, kes võiks öelda midagi muud, aga ma ei tahtnudki midagi muud, kui et nad kõik räägiksid tõtt asjadest, mida nad tegid, kuidas nad asjadest aru said ja mis toimus. Õnneks kõik rääkisid nii, nagu asjad olid, nii nagu minagi teadsin. Tulemus oligi see, et tuli kohtust õigeksmõistev otsus, mille prokurör edasi kaebas ja ka sealt tuli sama otsus.

Ringkonnakohus ütles oma seisukohti kokku võttes nii, et kui esimese astme kohtunik on ära kuulanud 20 tunnistajat, palju tunde kohtusaalis istunud, kogu seda protsessi menetlenud, siis kui nemad peaksid tõesti teistsugusele arvamusele tulema, on raske põhjendada, miks nad arvavad, et on midagi teistmoodi. Seaduse tõlgendamise kohapealt vaadati asjad üle ja öeldigi, et mina juhatuse liikmena tegin tegusid varaga, mis olid Weroli omad ja see ei olnud minu jaoks võõras vara.

Teine pool oli õliga seoses. Selle kohta minu advokaat Anto Kasak ütles ringkonnakohtus väga hästi, et kui te toote minu kätte hoiule lehma ja lepime kokku, et ma annan sulle iga päev 10 liitirt piima sellest lehmast, aga ma lüpsan temast välja ainult 5 liitrit, tõesti rohkem ei tule. Kas ma teise 5 liitrit siis varastasin ära või? Õlikadudega oli väga suur arutelu ja vaidlus. Näitasime ära kõik reaalsed igapäevased tootmistulemused ja jõudsime numbriteni, mis näitasid, et õli oli normaalne tootmisprotsessi kadu, ehk et see väljatulek ei olnud selline, mis oli kahe lepingupoole vahel kokku lepitud. Nii et seda ei saanudki keegi varastada.

Kuidas Teil tunne on, kas nüüd on rahu majas?

Mina tegelikult tahaksin, et keegi käsitleks hoopis seda, milline ressurss pandi sellele protsessile hakkama, kui palju riigi raha selleks kulutati. Mis selle tulemus nüüd tänaseks päevaks on? Mind on õigeks mõistetud, hüvitatud on ainult minu advokaadikulud. Mina ise tahaks veel kompensatsiooni hakata küsima selle eest, et ma kulutasin tohutult enda aega ja energiat, et see info kokku saada.

Prokurör otsis läbi, tuhnis, võttis ära tohutult andmeid, töötas neid läbi. Nüüd istusime poolteist kuud ühes kohtusaalis, siis veel teine kohus nägi kuu aega vaeva nende asjadega. Kui palju töötunde ja raha on selleks kulutatud? Minu vastas oli piiramatu ressursiga aparaat, kellel said kümned ja kümned inimesed selle nimel tööd teha.

Ühelt poolt on see tohutu töö, mis nad tegid, aga samas see töö on kuidagi lünklik. Kogu selle töö käigus ei kuulatud teist juhatuse liiget Rein Kilki isegi kordagi üle. Isegi ei kutsutud tunnistajana ehk siis küsiti ainult, et mida tema ka teab.

 Loe intervjuud Meelis Virroga SIIT.