Uued saagirekordid saadi sel koristushooajal Suurbritannias, kus nisu saagiks saadi 16,5 tonni hektarilt ja talirapsil 6,7 tonni hektarilt.
Inglismaal Lincolnshires sai teraviljakasvataja Tim Lamyman uue maailmarekordi väärilise nisusaagi, ületades juba 5 aastat püsinud Uus-Meremaa rekordit. Senine nisu saagikuse maailmarekord oli 15,7 tonni hektarilt ja selle sai teraviljakasvataja Mike Solari 2010. aastal.
Uus nisu saagikuse rekord on 16,5 tonni hektarilt ja see koristati põllult tänavu 22. augustil.
Vaata videot, kuidas saadi maailmarekord
SIIT.
Sama põllumees sai tänavu ka talirapsi saagikusrekordi, mis on 6,7 tonni hektarilt. Võidusaak koristati põllult 5. augustil.
Senine rapsi saagikuse maailmarekord oli Uus-Meremaa teraviljakasvataja Chris Dennison’i käes, kes sai saagiks 6,31 tonni hektarilt.
TASUB TEADA
Eesti parimad teraviljasaagid, mis on saavutatud Viljelusvõistluste põldudel:
t/ha
? Talinisu 9,7 2008 Avo Samarüütel Tartumaa
? Rukis 9,7 2012 Heiki Aren Viljandimaa
? Talioder 8,2 2008 Toomas Tobreluts Põlvamaa
? Tritikale 7,8 2009 Erki Oidermaa Põlvamaa
? Suvioder 8,1 2014 Erki Oidermaa Põlvamaa
? Var.oder 7,4 2009 Erki Oidermaa Põlvamaa
? Suvinisu 7,4 2014 Claid Sakson Tartumaa
? Kaer 7,2 2014 Erki Oidermaa Põlvamaa
? Taliraps 5,7 2012 Urmas Uustalu Raplamaa
? Suviraps 3,7 2009 Kaido Kirst Saaremaa
Seotud lood
Nüüd, kus ka meie põllumehed on arvatavasti kogu talirapsi koristanud, selgub, et lasime kahjuks käest võimaluse registreerida Eestisse talirapsi Guinnessi saagirekord.
Tänavusel Viljelusvõistlusel osaleb 40 põllumajandusettevõtet. Enim on võistlusel rapsi ja nisu põlde.
Viljelusvõistlusel 2015 püstitati kõikide sellel aastal võistlusel olnud kultuuridega uued Eesti tootmispõldude saagirekordid.
Kuigi saarlaste tulemused Viljelusvõistlustel jäid sel aastal mandrimeeste rekordsaakide varju, näitasid ka sealsed viljakasvatajad edasiminekut ja purustasid rekordeid.
Tööjõupuudus põllumajandussektoris ja pidev vajaduste muutumine süvendab lõhet põllumehe ning tarbija vahel, mille tagajärjeks on usaldamatus ja teineteise mittemõistmine. Seetõttu on põllumajandussektoris üha olulisem pöörata teadlikumalt tähelepanu erinevatele aspektidele.