Rekordsaagid meil ja mujal maailmas

Talirapsi kohta olime kuulnud, et ametlik tootmispõldude maailmarekord oli varem 6.31 t/ha, mis oli saadud Uus-Meremaal Chris Dennisoni poolt. Selle aasta 5.augustil fikseeriti aga uus maailmarekord 6,7 t/ha, mis kasvas Tim Lamymani põllul Inglismaal Lincolnshires.

Viljelusvõistlusel 2015 parima talirapsi saagi 6,86 t/ha saanud Margus Lepp Voore Farmis saadud tulemus oli kõrgem ehk 102,4% ametlikust Guinnessi rekordist ning mingil perioodi võisime lugeda seda isegi mitteametlikuks maailmarekordiks. Kahjuks aga mitte kauaks, sest veelgi kõrgem talirapsi saak 7,2 t/ha saadi Inglismaal 21.augustil Tuer Huttoni poolt Grange Farmis Northallertoni lähedal. Seegi tulemus ei saanud kahjuks korrektselt vormistatud ning jääb mitteametlikuks maailmarekordiks.

Ära märkimist väärib ka fakt, et varasemast maailmarekordist 6,31 t/ha kõrgema saagi said selle aasta Eesti viljelusvõistlusel ka Argo Must Koolimaa talust 6,34 t/ha ja Urmas Uustalu Pae Farmerist 6,33 t/ha.

Teraviljadest saadi Eestis üllatuslikult parim rekordsaak 12 t/ha taliodraga, mis ületas nii nisu kui rukki tulemused. Mõistes, et magasime maha talirapsi ametliku saagirekordi fikseerimise, tekkis kohe huvi, et kas oleksime pidanud ka taliodra puhul selleks valmis olema? Selgub, et otrade pikaajaline tootmispõldude saagikuse maailmarekord oli Aivar Treibergi saadud saagist vaid veidi kõrgem - 12,2 t/ha ning see tulemus oli juba 25 aastat vana.

Maailma odra saagirekord sai aga ületatud käesoleval aastal Uus-Meremaal, kus viljakasvatajad Warren ja Joy Darling Poplar Grove farmist Timaru idarannikul kogusid odrasaagi 13,8 tonni hektarilt, mis oli tulemus, mida teised ei osatud oodata. Uus odra maailma rekordsaak koristati 23. jaanuaril ja Guinness World Records® fikseeriti 15. aprill 2015.

Warren ja Joy teadsid, et maailmarekord oli neil käeulatuses, olles koristatud 11,5 t/ha söödaotra Clairmont eelmisel aastal. "Me oleme alati väljakutseteks valmis ning kui me aru saime, et olime piisavalt lähedal, siis oli see pingutust väärt," ütles Warren.

Meestel on 30-aastane kogemus Poplar Grove farmis ja nad teavad, et mis seal toimib.  Seal on taimekasvuks just paras ilmastik: piisavalt vihmane talv, mõõdukas kevad ja hea suvi, mis aitavad neil häid saake saada. Aga ka kõik muud kogemused tulevad kasuks, et tulemuste piire laiendada. Tihedas koostöös kohalike partnerfirmadega töötati välja parimad agronoomilised lahendused ning taimetoitainete õige bilanss rekordsaagi saamiseks.

Aivar Treibergi poolt kasvatatud taliodra tulemus moodustab maailmarekordist 87%, mis on väga kõrge saavutus.

Maailma nisu saagirekordiks oli senini Mike Solari poolt saadud tulemus 15.7 t/ha, mille ta kasvatas Uus-Meremaal 2010. aastal. Uueks nisude rekordsaagiks on aga 22. augustist 16,5 t/ha, mille sai sama mees, kes püstitas ka talirapsi rekordi: Tim Lamyman Inglismaal Lincolnshires.

Eestis saadi sellel aastal esmakordselt ametlikult üle 10 tonnine viljasaak, täpsemalt 10,7 t/ha Margus Lepa poolt Voore Farmis. Maailma rekordsaagist moodustab see 65%, mis tähendab, et võrreldes talirapsi ja taliodraga on meil veel palju õppida, et ka nisusaagid maailmarekordite lähemale jõuaksid. Põhjuseid on palju, kuid kindlasti on oma osa ka selles, et nisu on maailmas üks enamlevinud kultuure ja sellesse on paljudes piirkondades väga palju panustatud. Meil on nisule rõhumine suhteliselt uus. Oli meil ju aastakümneid suurimaks kultuuriks ikkagi oder. Nisu on muutunud olulisimaks kultuuriks meil alles viimastel aastatel, kui oleme suuremates kogustes hakanud seda eksportima ning ka kvaliteedile senisest enam tähelepanu hakanud pöörama.

Üle 10 tonnised viljasaagid said meil veel Jaak Tõks Sadalast 10,3 t/ha nisu ja Tanel Tõrvand Vitsjärve Põldurist 10,3 t/ha rukist.

Tähelepanuväärne on veel see, et taoliste kõrgete saakide juures oli neil ka väga hea saagi kvaliteet. Näiteks Margus Leppa 10,7 t/ha saagi proteiinisisaldus 12,2%, langemisarv 342 ja märg kleepvalk 26,8%. Jaak Tõksi 10,3 t/ha saagi proteiinisisaldus 12,7%, langemisarv 331 ja märg kleepvalk 28,6%. Üldjuhul kipuvad väga kõrgete saakide kvaliteedinäitajad madalamaks jääma ning see oli käesoleva aasta nisukasvatajatel üldlevinud probleem. Oli kuulda lausa alla 10 %-lisi proteiinisisaldusi. Selgitus selle juurde on väga lihtne: kasutatud lämmastiku kogus jaotus väga suure saagi peale ära ehk „lahjenes“ selles, sest kõrge proteiinisisaldus saab tekkida vaid siis kui on piisavalt lämmastikku.           

Meie viljelusvõistlusega analoogilisi kogemuste vahetamise vorme on ka paljudes teistes maades. Näiteks „Satokisa“ Soomes juba 20 aastat, „Zelta lauks“ Lätis jne. Nisu, kui ühe olulisima kultuuri puhul on organiseerimisel ka rahvusvaheline võistlus ning loodetavasti saame ka meie oma parimatega seal osaleda.