Põllumehed: sead läinud, lehmad järel

Toompeale sõidutati traktorid, millel olid plakatid: „Sead läinud, lehmad järgi“, „Otsin tööd linnas“. Mäkke oli ka veetud kirst, millel oli kirjas „1000 töökohta.“

„Mure on ühine, hinnad on all. Kui hinnad ei kata tootmiskulusid, siis ole suur või väike - mõlemal on mure,“ kommenteeris Eesti Talupidajate Liidu peadirektor Kaul Nurm.

Tema sõnul on erinevus selles, et suuremate mure paistab rohkem välja: kui 1000 lehmaga farm kinni pannakse, siis on kisa taevani aga kui 110 lehmaga farm pannakse kinni, ei tea sellest keegi. „See on ühiskonna teatud hoiak, et suur asi on tähtis ja vägev,“ sõnas Nurm. „Probleem on ühine – välja ei tule enam keegi.“

Küsimusele, mis on talupidajate hinnangul lahendus, vastas Nurm, et Eesti riigi võimalus on maksta täiendavat otsetoetust, mis on Euroopa Liidu mängureeglitega kokku lepitud. Suurusjärk on 20 000 eurot. „Euroopa Liit käivitab kriisiabipaketi, mille raames lubatakse liikmesriikidele omalt poolt juurde panna. Eesti ei ole seda teinud, aga 7 miljonit eurot pani Euroopa,“ selgitas ta. „Eesti põllumajanduspoliitika passiivsus ja ükskõiksus tuleks murda, et poliitikud võtaksid asja tõsiselt.“

Aasta põllumees samuti raskustes

„Meil on üle 1300 lehma ning oleme kulutanud mitu miljonit eurot selleks, et ehitada uued laudad, nii nagu nõuab Euroopa Liit. Kui mind aasta põllumeheks valiti, sain ma 250 eurot tonni piima eest, tänavu aga on see hind 220 eurot,“ rääkis mullu aasta põllumeheks tituleeritud Vändra OÜ üks omanikest Ilmar Teevet. Teeveti sõnul on ränk laenukoormus põllumeestel ka selletõttu, et nad peavad täitma karme Euroopa Liidu nõudeid.

Vändra OÜ, kes võitis 2014. aastal Äripäeva koostatud põllumajandustootjate edetabeli, oli mullu kasumis, teenides üle 1,6 miljoni euro. Tänavu võib Teeveti sõnul olla ettevõtte kahjum üle miljoni. „Kui mullu oli meie käive üle 5 miljoni euro, siis tänavu on oodata 3,5 miljonit eurot. Olime isegi Äripäeva edetabelis. Täna ma maksan 60-80 eurot igale piimatonnile juurde. Tsiteeriks endise peaministri Andrus Ansipi sõnu: Tule taevas appi!“ oli Teevet emotsionaalne.

Teeveti sõnul on mure, mida teha oma töötajatega, kuhu naad saata. Lõppude lõpuks tahaks neile ikkagi Eesti keskmist palka maksta. „Üle aasta on piimatootjad oma tegevusele peale maksnud. Kreeka ja pagulaste abistamise kõrval võiks mitte ära unustada oma põllumeest,“ ohkas ta.

Laia haardega põllumeestel väiksem mure

Mahetootja OÜ Saidafarm omaniku Juhan Särgava sõnul mõjutab tänane põllumajandusseis kõiki. „See jõuab ringiga kõikideni. Tänasel meeleavaldusel on suur tähtsus, põllumehed pole traktoritega varem seda teinud ja see on probleemi teadvustamine suurele hulgale inimestele,“ märkis Särgava.

Tema ei ole küll oma lehmakarja vähendanud, aga teistelt ta täna piima ei osta. „Tarbimine on vähenenud, aga töötleva ettevõtte eelis on see, et tal on oma kliendid,“ märkis Särgava. Ta lisas, et paljud põllumehed tegid eelmisel aastal kulutusi oma säästudest, mida tänavu ei ole enam kuskilt võta.

„Meie oleme ainuke laia toimega talu: kartul, sea- ja teraviljakasvatus, lisaks tegeleme ise ka kaubandusega,“ rääkis Võrumaalt pärit aasta põllumees 2009, Jaagumäe talu peremees Mart Timmi. „Me saame ise turustada, aga katastroofilises seisus on seakasvatus, mille põhjus on riigi sihitult tegutsemine.“

Timmi sõnul rabelevad nemad täna sellest küll välja, aga riik võiks omasid ikkagi toetada. „Mina täiel määral tänasesse kokkutulemisse ei usu. Kui peaminister Taavi Rõivas oleks meie ette astunud, siis oleks usk suurem.“

Peaminister Taavi Rõivas kõndis täna riigikokku minnes põllumeeste meeleavaldusest lihtsalt mööda.

Kommentaar: Kruuse: riik on kriisis põllumehe kõrval

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on riik raskes olukorras põllumehe kõrval ja käivitanud meetmed olukorra stabiliseerimiseks. Homme selgub ELi põllumajandusministrite kohtumisel ka Eesti osa Euroopa Komisjoni 500 miljoni euro suurusest abipaketist Euroopa põllumeestele.

„Eestis on ületootmise tõttu praegu kriisis piima- ja sealihatootmine, viimast on raputanud ka seakatk,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. Ta rõhutas, et kehva turuolukorra tõttu on riik käivitanud stabiliseerivad meetmed. „Raskel ajal ei jäeta kedagi üksi. Võtmetegur on uue turuolukorraga kohanemine, sest Euroopas on piima ületootmine ja turg ei maksa enam põllumehele hinda, millega on varem arvestatud. Keerulises olukorras on ka sealihasektor,“ lisas minister.Kruuse sõnul pole kindlasti maksumaksja suuteline kompenseerima kõiki riske. „Seepärast peame koostöös põllumajandussektoriga leidma püsilahendusi, kui need ühekordsed toetusmeetmed. Peame leidma viisid, kuidas uue turuolukorraga kohaneda,“ ütles Kruuse.Homme osaleb Kruuse Luksemburgis Euroopa Liidu põllumajandusministrite kohtumisel, kus saab teateavaks Euroopa Komisjoni abipaketi jaotus liikmesriikide vahel.

Hea teada: Kavandatavad erimeetmed

•Maaeluminister esitas 2015. aasta kevadel rahandusministeeriumile taotluse maksta 2016. aastal põllumeestele üleminekutoetust 21,5 miljoni euro ulatuses.

•Veebruaris 2015 maksti välja 6,9 miljonit eurot eritoetusena Eesti piimatootjatele.

•Maaeluminister viib valitsusse kava asutada Maaelu Edendamise SA juurde äriühing, mis avardaks põllumajandusettevõtete rahastamisvõimalusi.

•Euroopa Komisjon kuulutas eelmisel nädalal välja 500 miljoni euro suuruse abipaketi Euroopa põllumeestele. Paketi jaotus riikide vahel selgub lähipäevil. Samuti selgub, kas liikmesriigid saavad õiguse omapoolseks lisamakseks.

•Augustis 2015 said seakasvatajad taotleda Eesti maaelu arengukava vahenditest toetust bioohutusnõuete paremaks täitmiseks või seakasvatusest teise valdkonda üleminekuks. Kokku sai taotleda 12,7 miljonit eurot, taotleti 6,2 miljonit eurot.

•Käivitatakse meede sigade Aafrika katku tõttu raskustesse sattunud seakasvatajatele, kellelt riik ostab tegevusvarusse sealihaturu stabiliseerimiseks 1,78 miljoni euro eest konserve.

•Eesti taotleb Euroopa Komisjonilt ühekordse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorralduse erakorralist toetust, mis aitab kompenseerida piirangutsooni seakasvatajatele hinnalangust.

•Sigade Aafrika katku taudikahju kompenseerimiseks on praegu kulunud üle 3 miljoni eurot.

 Allikas: maaeluministeerium