Taastuvenergia toetusskeem seotakse turuhinnaga

Majandus- ja taristuminister Kristen Michali sõnul on muudatuse eesmärk tagada, et kõrge elektrihinna puhul ei lisanduks tarbijale liigset koormust ning madala hinna puhul on võimalik tagada stabiilsus taastuvenergia tootmises.

„Seame lae tasudele taastuvelektri eest ja seome selle turuhinnaga. Tarbija jaoks tähendab see, et kõrgema elektrihinna puhul on taastuvenergiatasude koormus väiksem ja ei toimu tootjate ülekompenseerimist. Samas on madala elektrihinna juures tagatud, et taastuvenergia tootmised saavad toetust, aga tarbija jaoks on elektrihind ikkagi kokku madalam,“ sõnas minister.

„Oleme seadnud aastaks 2020 eesmärgi toota taastuvatest allikatest 25% sisemaisest energia tarbimisest ja elektrist sealhulgas 17,6%. Eelmisel aastal moodustas Eleringi andmetel taastuvast allikast toodetud elektrienergia 14,8%, seega pisut tuleb veel pingutada puhtama Eesti nimel,“ lisas ta.

Eelnõu uue toetusskeemi rakendamine kaitseb tarbijat. Praegu kehtiva toetusskeemi korral ja arvestades möödunud aasta elektrienergia börsihinda 37,6 €/MWh, kujunes 2015.a taastuvenergia tasu suuruseks 8,9 €/MWh. Keskmine kahetoalises korteris elav pere maksab sellisel juhul aastas elektrienergia eest 175 € aastas, s.h 15 € taastuvenergia tasu.

Uue skeemi puhul rakenduv hinnalagi taastuvelektri eest tähendab, et elektri börsihinna tõustes saavad taastuvelektri tootjad elektri müügist enam tulu ja neile on tarvis maksta vähem taastuvenergia tasu. Näiteks elektrienergia hinna 50 €/MWh juures kujuneks uue skeemi kohaselt sama näite puhul aastaseks kuluks elektrienergia  eest 190 €/MWh, kuid taastuvenergia tasu moodustab sellest  13 €. Selline skeem on tarbijate suhtes õiglasem, sest taastuvenergia tasu tuleb tootjatele maksta vaid puudujäävas osas. Kokkuvõttes võidab tarbija madalast hinnast ja kõrgema hinna puhul väheneb tasu, sest ettevõtjad saavad oma toodangut kallimalt müüa.

Kvoodikaubandus

Teise olulise muudatusena loob eelnõu aluse taastuvenergeetika arendamise koostöömehhanismide elluviimiseks, mis võimaldab rakendada Eesti taastuvenergia potentsiaali ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide taastuvenergia eesmärkide täitmiseks. Samas toodetud elekter parandab aga Eesti elektri varustuskindlust.

„Muudatus võimaldab Eestil müüa taastuvatest allikatest toodetud energia statistikat teisele liikmesriigile, kes ei  suuda enda 2020. aastaks võetud taastuvenergia osakaalu eesmärke iseseisvalt täita. Eesti on suutnud enda üldise eesmärgi tänaseks täita eeskätt kaugküttes kasutatavale biomassile ning kodumajapidamistes kasutatud puuküttele. Statistikakaubandus võib arukalt kasutades tuua Eestile täiendavat tulu,“ sõnas Michal.

Statistikakaubandusega saavad riigid kasutada teistes riikides toodetud taastuvenergiat, et saavutada seatud eesmärgid taastuvenergia kasutuses. Müüdud statistika võimaldab teenitavale tulule lisaks vähendada taastuvenergia toetuste kulu tarbijale ja seeläbi vähendada inimeste elektriarvel kajastuvat taastuvenergia tasu. Statistikakaubanduse puhul jälgib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, et selle jaoks vajalik tootmine ei moonuta siseriikliku turgu ega tekita siin tooraine puhul hinnamoonutusi.