Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) ja Eesti suurimate seakasvatajate 12. oktoobril toimunud kohtumisel arutati edasisi plaane sigade Aafrika katku (SAK) tõrjeks Eestis.
Ühiselt leiti, et väljakujunenud olukorras on eriti oluline intensiivne metssigade küttimine seni seakatkust puutumata aladel ja riigi toetus kriisi vastu võitlemisel nii seakasvatussektorile kui jahimeestele.
Nii EJS kui 95%-i ulatuses oma sektorit esindanud seakasvatajad (Eesti Tõusigade Aretusühistu, Rakvere Farmid ja Atria Farmid) jätkavad planeeritud katkutõrjemeetmete elluviimist. Kohtumisel rõhutati, et lisaks omafinantseerimisele ja rohujuuretasandi initsiatiivile on riigipoolne rahaline toetus hädavajalik mõlemale sektorile. Efektiivseim meetod katkutõrje toetamisel on seakasvatajatele põhikarjapõhine ehk emiste arvu järgi toetamine, mis tagaks lihatoodangu olemasolu ka aasta pärast. Jahimeestele tuleb kütitud metssigade eest pearaha maksta ning sellega viia metssigade populatsioon miinimumini, et vältida katku edasist levikut.
Kohtumisel toonitati, et mida aeg edasi, seda kallimad on võimalikud lahendused. „Katku edasise leviku takistamiseks on äärmiselt tähtis metssigade arvu minimaalseks viimine ning eelkõige tuleb toetada metssea emiste küttimist, et me ei seisaks mõne aasta pärast sama olukorraga silmitsi. Esmatähtis on see just katkutõrje esimeses tsoonis ja saartel ehk seal, kuhu haigus veel ei ole jõudnud,“ rõhutas Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) eestkõneleja Urmas Laht.
Seakatkuga efektiivseks võitlemiseks on äärmiselt oluline, et kõik sektorid teeksid omalt poolt nendest oleneva. Ühiselt kinnitati, et vaatamata majanduslikult raskele olukorrale vähendavad eesti jahimehed sellel hooajal olulisel määral metssigade arvukust ning seakasvatajad rakendavad seakasvatustes tunduvalt karmimaid ja kulukamaid bioohutusmeetmeid.
„Kutsume üles kõiki kodanikke ja organisatsioone vaatama üle oma võimalused seakatku pidurdamisel, rakendama vajalikke turvameetmeid ja ühinema seakatku vastases võitluses. Oleme eranditult kõik ühel pool rindejoont ja meil ei tohi olla kontrollimata alasid, kus katkul on võimalik edasi areneda, seega plaanivad eesti jahimehed sellel hooajal olulisel määral vähendada metssigade populatsiooni eeldusel, et metssiga ei hakata jahiseaduses käsitlema sarnaselt väikeulukile,“ ütles EJS president Margus Puust.
Lisainfo:
Tõnis Korts, EJS tegevjuht, e-mail:
[email protected]Urmas Laht, ETSAÜ, e-mail:
[email protected]Teet Soorm, AS Rakvere Farmid, e-mail:
[email protected]Olle Horm, Atria Farmid OÜ, e-mail:
[email protected]Seotud lood
Loe Tiit Tammsaare arvamuslugu, mis on kirjutatud murest Eesti looduse ja põllumajanduse pärast ja riigi soovimatusest dialoogi pidada oma kodanikega.
Keskkonnaamet kinnitas metssigade küttimislimiidiks 29 600 isendit, millest tänaseks on kütitud juba 11 849 siga ehk 40% ettenähtud mahust. Kuna küttimist lihtsustav koeraga ajujaht algas alles oktoobris, on põhjust arvata, et jahimehed suudavad ettenähtud küttimiskohustuse täita.
Põllumajandussaadusi töötlev ja turustav ettevõte Scandagra Eesti soovib kõiki kliente ning koostööpartnereid lõppeva aasta puhul tehtu eest tänada ning kutsub huvilisi informatiivsetele talveseminaridele.