Metssigade küttimisandmed näitavad jahimeeste suutlikkust küttida ettenähtud mahus metssigu

Küttimisandmete aruandest selgub, et küttimiskohustuse täitmisvõimekus jaguneb maakondade vahel ühtlaselt. Vaid Saaremaa eristub teistest piirkondadest suure küttimisvõimekusega, nimelt on Saaremaal kütitud oktoobrikuu alguse seisuga juba 66% küttimismahust. Veidi keerulisem on olukord Põlva-, Viljandi- ja Võrumaal, kus on sigu kütitud veidi alla 30% ettenähtud limiidist. Metssigade küttimisandmete aruanded on avaldatud Keskkonnaameti kodulehel.

Emiste küttimise osakaal on endiselt 46%, ent eeldatavasti suureneb nende küttimine seoses põrsaste suuremaks kasvamise ja iseseisvumisega, misjärel on jahimeestel ka emiseid lihtsam küttida.

„Viimasel ajal on mitmed jahimehed avaldanud muret, et metssigade arvukus looduses on drastiliselt vähenenud, mistõttu neil pole võimalik ettenähtud mahus sigu küttida. Värsked küttimisandmed näitavad aga, et jahimehed on suutelised neile ettenähtud kohustust täitma ning 1. oktoobril alanud koeraga ajujaht aitab sellele veelgi rohkem kaasa. Nende jahipiirkondade kasutajate jaoks, kes põllumeeste raskest olukorrast aru saavad ja küttimiskohustuse täitmist tõsiselt võtavad, ei ole ohtu jahipiirkonna kasutusõigusest ilmajäämiseks,“ lausus Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Jaanus Kala.

Veterinaar- ja Toiduameti labori andmetest selgub, et alates 2015. aasta algusest on uuritud 4522 metssiga sigade aafrika katku suhtes. Septembris uuriti laboris 1105 isendit, kellest seakatk leiti 111 metsseal. Haigestunud loomadest olid 46 isendit Põlvamaalt, 12 Lääne-Virumaalt ja 11 Tartust, teistest piirkondadest leiti vähem katku nakatunud sigu. Aasta jooksul on uuritud ka 535 lõpnud isendit, neist positiivse katkuproovi andsid 496 siga.

Küttimismahu suurendamise eesmärgiks on tagada metssigade asurkonna arvukuse vähenemine, mis peab kaasa aitama taudi leviku tõkestamisele. Küttimismahtude realiseerimise tulemusena oodatakse, et kevadel 2016 oleks sigade asustustihedus 3 isendit/1000 ha kohta. Küttimismahust kinnipidamise eest vastutab jahipiirkond. Juhul, kui küttimiskohustusest kinni ei peeta, ei ole metssigade arvukust võimalik kiires tempos langetada ning seakatkuga kaasnev majanduslik kahju suureneb nii jahimeestele kui ka põllumajandusele. Küttimismahtude täitmise jälgimist ja jahimeestele pandava ülesande ajakohastamist teostab Keskkonnaamet koostöös Keskkonnainspektsiooni ja Veterinaar- ja Toiduametiga.