• 02.12.15, 10:07
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Olulised investeeringud kalandusse peavad saama 2020. aastaks tehtud

Kalandussektor peab kasutama Euroopa Liidu ja riigi toetusi aastatel 2014-2020 konkurentsivõime tõstmiseks, ütles maaeluminister Urmas Kruuse Tallinnas toimunud rahvusvahelisel  kalanduskonverentsil „Kalandussektori elujõulisus toetustega ja ilma“.
Olulised investeeringud kalandusse peavad saama 2020. aastaks tehtud
  • Olulised investeeringud kalandusse peavad saama 2020. aastaks tehtud Foto: Meelika Sander-Sõrmus
„Kokku investeeritakse perioodil 2014-2020 Eesti kalandusse ja rannapiirkondade arengusse 129,6 miljonit eurot,“ ütles maaeluminister. „Kuivõrd pärast 2020. aastat võivad toetused hakata vähenema, siis peame lähiaastatel tegema ära olulisemad meie konkurentsivõimet tõstvad investeeringud ja keskenduma kalanduse pikaajaliste probleemide lahendamisele – ühistegevusele ja toodangule suurema lisandväärtuse andmisele.“.
Kõige suuremat tähelepanu pööratakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 Eesti rakenduskavas investeeringutele töötlemisse ja turustamisse – kokku 32,5 miljonit eurot. Samuti plaanitakse 27,7 miljonit eurot rannapiirkondade arenguks, 26,2 miljonit eurot kalapüügivahenditega ja keskkonnahoiuga seotud investeeringuteks ning 17,8 miljoni eurot vesiviljeluse arendamiseks.EMKF 2014–2020 on programm, mis hakkab pakkuma rahalisi vahendeid Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika rakendamiseks. Perioodil 2014–2020 on fondi Eesti rakenduskava eeldatavaks mahuks 129,6 miljonit eurot, millest 100,9 miljonit eurot tuleb EMKF vahenditest ja 28,6 miljonit eurot Eesti riigieelarvest.Konverentsi ettekanded leiad SIIT
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.12.24, 16:53
Baltic Vianco juht: kui sinikeel siia ei jõua, on oodata Eesti veiseliha nõudluse tõusu
Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele