Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Silmupüüdjate õiguskuulekus jätab endiselt soovida
„Ehkki selle sügise suurematest reididest ei ole palju aega möödas, leidsime seegi kord mitu märgistamata silmutorbikute jada kokku 561 silmutorbikuga,“ ütles Keskkonnainspektsiooni Ida-Virumaa büroo juhataja Aivar Lainjärv.
Lisaks sellele likvideerisid inspektorid kaheksa kividest ja laudadest ehitatud statsionaarset silmupüünist, mis paiknesid Narva promenaadi vahetus läheduses ja mis tundusid olevat ehitatud üsna hiljuti.
Seekordse reidi tulemusena alustati ka kaks väärteomenetlust. Eelmine suurem reid toimus Narva jõel novembri alguses ja siis avastasid inspektorid 3888 nõuetekohaselt tähistamata silmutorbikut. Samuti eemaldasid inspektorid püügilt neli jada põhjusel, et kalapüügiloaga lubatud 78 silmutorbiku asemel oli püügile seatud 271 torbikut. Juhtumiga seoses alustati väärteomenetlus, mis on praegu veel pooleli.
Oktoobri alguses toimunud reidi käigus eemaldati jõest 1980 tähistamata silmutorbikut, millest suur osa oli korkideta ja väljanägemise järgi juba pikemat aega vees olnud.
„Sel sügisel läbi viidud reidide põhjal võib öelda, et silmupüügil on olukord on paranenud, aga kuna õiguskuulekuses on endiselt vajakajäämisi, ei saa me kontrolli mahtu vähendada,“ märkis Lainjärv.
Jõesilmusid saavad püüda vaid kalapüügiluba omavad kutselised kalurid teatud arvu silmutorbikutega. Lubatud silmutorbikute arv on märgitud püügiloale. Harrastuspüügiks silmupüügilube ei väljastata.
Kõiki eelnimetatud Narva jõe silmupüügireide on rahaliselt toetanud Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Seotud lood
Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Muutuvad ka Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorid ehk EMTAKid
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele