Rivo Noorkõiv: Eesti elanikkonnast 20 protsendi käes on 80 protsenti maast

"Mis saab neist maapiirkondadest, kus kogukonnad pole tugevad? Kuidas majandada maapiirkonnas, kus puudub püsielanikkond?" küsis geograaf Rivo Noorkõiv, kes haldusterritoriaalse reformi koostamisel kaardistas probleemid, mis saab reformiga lahendada ja ka hirmud seoses reformiga.

Noorkõiv rääkis Tallinna TV saates "Rahvaadvokaat", et tema kogemus näitab, et tugevad on need kogukonnad, kus tegutsevad vabatahtlikud külavanemad või seltsingud. Oluline oleks sotsiaalse sidususe saavutamine. "Elu maal on kallis, kuna sinna minekuks ja seal toimetulekuks on vaja teatud asju. Maal saab täna elada eliit. Maaelu on läinud maast lahti, seal ei tegeleta enam põllumajanduse, kalanduse või metsandusega. Näeme ka, et elanikkonnast 20% käes on 80% maad. Seega, saame paljudel juhtudel rääkida maaelu taastamisest hobitaludena."

Noorkõiv tõdes, et koolivõrgu ümberkujundamisega on maapiirkondadest ära viidud teatud tüüpi mõtlemine ja võimalus kogukonna töö arendamiseks. "Siit ka küsimus, kas meie kogukonnad on valmis vastu võtma teatud funktsioone? See on positiivne algatus, kui võtad vastutuse ja rolli oma piirkonna ja tuleviku eest." Noorkõiv oli ka seda meelt, et Eestist peaksid olema likvideeritud Nõukogude Liidu ajast pärit keskuste varemed. Küll polevat nende varemete taga betoon, vaid inimene ja need inimesed on saanud ka kõige rohkem haiget. Noorkõiv tõi välja ka tõsiasja, et riiklikul tasandil puudub Eestis elamispinna poliitika. "Kuna inimesed liiguvad ja see on nende positiivse arengu seisukohalt normaalne, võimaldaksid näiteks rendipinnad elama asumist töökohale lähemale. Maapiirkondades seda võimalust väga pole."

Bristoli Ülikooli õppejõud, Tartu Ülikooli vanemteadur, sotsiaalantropoloog Aet Annist lisas saates, et keskuskülades on ka väga palju tühje, ent omandis olevaid kortereid. Kui nende rendileandmine oleks riiklikult korraldatud, aitaks ka see viis maapiirkondadesse elanikke elama asuda, märkis Annist.

Noorkõiv lisas lõpetuseks, et Eestis on 26 Leader- ja 8 kalanduspiirkonda, seega on institutsionaalselt ruumiline jaotus juba tehtud. "See on väga võimas relv, mida peaks paremini kasutama," möönis Noorkõiv.

 

Autor: põllumajandus. ee