Globaalne aruanne kaardistas tolmeldajaid ohustavad tegurid

Tegu on teadusandmetel, kuid ka põlisrahvastelt kogutud pärimuslikul teadmusel tugineva ülevaatega, mis selgitab tolmeldajate tähtsust toidutootmisel, mesinduses ja mujal ning näitab muutustrende ja teadlikkust suuremas osas maailmas..

Tolmeldajate hulka kuulub üle maailma rohkem kui 20 000 liiki mesilasi, lisaks arvukalt liblikaid, kärbseid, herilasi, mardikaid, linde ja nahkhiiri.  Aruande kohaselt on suur osa tolmeldajatest ohustatud üle maailma. Suurimateks ohuteguriteks on elupaikade kadu ja killustumine, elupaigatingimuste halvenemine, intensiivne põllumajandus, pestitsiidid, reostus, haigustekitajad ning kliimamuutused. Tolmeldajate seisundi parandamiseks soovitatakse rakendada keskkonnasõbralikke põllumajandusvõtteid, sh hooldada ja taastada niidukooslusi, vähendada kahjulike kemikaalide kasutust, suurendada loodusliku taimestikuga alade ja elementide hulka maastikus. Tolmeldajatele soodsaid tingimusi saab luua ka linnahaljastuse planeerimisel.Eesti delegatsiooni liige, Tartu Ülikooli vanemteadur Aveliina Helm sõnul on 124 valitsuse poolt heaks kiidetud aruanne asjakohane ja päevakajaline ka Eestis. „Eestiski ohustavad looduslikke tolmeldajaid õiterohkete koosluste kadumine ja intensiivne põllumajandus. Meie tolmeldajad vajavad mitmekesiseid maastikke, mis sisaldavad nii poollooduslikke niidukooslusi kui ka liigirohked ja laiu teeääri ning põlluservi. Suurt tähelepanu vajavad tolmeldajad intensiivse põllumajandusega piirkondades, kus on vajalik hoiduda tolmeldajatele kahjulike põllumajanduskemikaalide kasutamisest, tagada sobivate elupaikade olemasolu ning piisav maastikuline liigendatus. Oluline on jätkata Eesti poollooduslike koosluste hooldamist ja ka taastamist,“ loetleb Helm. Helm toob välja asjaolu, et kui mõnede tolmeldajarühmade, näiteks liblikate ja kimalaste käekäik on Eestis enam-vähem rahuldaval tasemel teada, siis teiste looduslike tolmeldajate seisundi kohta on info väga puudulik. „Kindlasti on vaja selgitada vähemuuritud tolmeldajate rühmade seisund.“ Ta lisab, et aruanne ja sellega kaasnevad soovitused on kirjutatud heas ja arusaadavas sõnastuses, tehes selle materjali huvitavaks lugemiseks mitte üksnes poliitikutele ja teadlastele, vaid ka kõigile teistele elurikkuse käekäigust hoolivatele inimestele.Eestis aitavad tolmeldajate mitmekesisuse säilimisele kaasa mitmed põllumajandusmeetmed, millega toetatakse näiteks pool-looduslike koosluste hooldamist, keskkonnasõbralikku ja mahepõllumajandust, põldude servas rohumaaribade hoidmist, mesilaste korjealade rajamist.Tolmeldajaist sõltub 90% maailma õistaimede liikidest. Tänu neile toodetakse märkimisväärne osa maailma toidust ning valmivad mitmesuguste vitamiinide ja toitainete poolest rikkad viljad, seemned, pähklid. Tolmeldajatest sõltub kogu maailma kohvi, kakao ja puuvilla toodang, millest omakorda mitmete maailma regioonide sissetulek.Elurikkuse ehk bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni liikmete poolt 2012. aastal ellu kutsutud elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste platvorm IPBES koondab 124 riiki. Koostöökogu eesmärk on teadvustada elurikkuse ja ökosüsteemide seisund maailmas ning nende mitmekülgne tähtsus inimkonnale ja võimaldada keskkonnapoliitika kujundajatel oma otsustes tugineda usaldusväärsel teadusinformatsioonil.Lisainfo aruande kohta leiad SIIT