Riik plaanib piirata „euroheinategu“

„Eriti tänases põllumajandussektori olukorras peab maksumaksja toetus minema tegelikule põllumajandustootjatele, mitte nn euroheina tegijatele, kes toetuse saamiseks vaid hekseldavad rohtu ega tegele päriselt põllumajandusliku tootmisega,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Riik hakkas nn euroheinategu piirama alates 2015. aastast, kui maaomanik võis hekseldada ja jätta niite maha alla 10 hektari põllumajandusmaa puhul ning seda ületavast maast 10% puhul. „Osa maaomanikke on aga praegusest korrast üritanud mööda hiilida. Üks drastilisi näiteid on juhtum, kus inimene jagas maakasutuse 28 osaks, et mahtuda 10 hektari nõude alla ja saada nn euroheina tegemise eest toetus ikkagi kätte,“ ütles minister.Maaeluministri määrust „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustoetus“ muudetakse selliselt, et 2016. aasta taotlusvooru puhul lubatakse põllumajandusmaa hooldamisel hekseldamise teel jätta niide koristamata kuni 15% nõuetekohaselt hooldatud põllumajandusmaast. „Hekseldamist ja niite maha jätmist täiesti välistada ei saa, sest  looduslike tingimuste tõttu ei pruugi see alati olla mõistlik või võimalik,“ selgitas minister Kruuse.Kliima- ja keskkonnatoetuste puhul täiendatakse ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala määratlemisel 5% põllumaast nõudeid seoses lämmastikku siduva põllumajanduskultuuri kasvatamise järgselt pärast 15. augusti lubatud tegevustega. Noore põllumajandustootja toetuse puhul täpsustatakse nõudeid toetuse taotlemisele juriidilise isikuna.Muudatusettepanekud on kooskõlastatud põllumajandussektori katusorganisatsioonidega ning saadetakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile.