Statistikaameti andmetel kasvas 2015. aastal Eesti viljapuu ja marjapõõsastest 3500 hektarit koduaedades ja 3000 hektarit põllumajanduslike majapidamiste istandikes.
- Üle poole Eesti viljapuudest ja marjapõõsastest kasvab koduaedades Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Kui enamik viljapuudest ja marjadest on pigem koduaiakultuurid, siis suurem osa maasikatest, mustsõstardest ja astelpajust kasvab istandikes.
Üle poole Eesti õunasaagist tuleb istandikest
Maasikas, mustsõstar ja astelpaju kasvab peamiselt istandikes
Koduaedade puuviljad ja marjad liiguvad omaniku toidulauale ja moosipurki
Eestis süüakse meelsasti kodumaist maasikat
- Maasikakasvatus Foto: Statistikaamet
Põllumajanduslikeks majapidamisteks loetakse üksusi, kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus toodetakse põllumajandussaadusi peamiselt müügiks. Põllumajanduslike majapidamiste puuvilja- ja marjaaedade andmete aluseks on Statistikaameti iga-aastane taimekasvatuse uuring, mis põhineb eelkõige PRIA andmetel. Koduaedade andmeid kogutakse vastavalt FAO soovitustele üldjuhul kord kümne aasta järel, vahepealsetel aastatel arvutatakse need mudelipõhiselt.
Seotud lood
Sirel tundub esmapilgul liiga tavaline, et sellest kirjutada, sest eks me kõik ole näinud maakodu aiaääres suurt, väljakasvanud hekki, mis sageli pigem kruusateelt tuleva tolmu kinnipüüdmiseks istutatud on. Tegelikult võiks olla aga sirel tõeline aia pärl.
Sagro aiandi ees käib praeguse kena kevadilmaga laussagimine. Linna- ja vallarahvas on tulnud ostma lille- ja köögiviljataimi. Valik on suur, taimed terved ja tugevad. Luksuslik lilleamplite valik võtab silme eest kirjuks.
Kodumaisus- ja kvaliteedimärk "Eestis kasvatatud" aitab tarbijal eristada kodumaiseid saadusi sisseveetud aiandussaadustest.
Inimesed hindavad roose üha rohkem, samas on trend sinna, et läbi loodetakse saada vähema vaevaga. Seetõttu on eriti oluline leida just need roosid, mis kindlasti kasvama lähevad ja siinsesse kliimasse sobivad.
Tööjõupuudus põllumajandussektoris ja pidev vajaduste muutumine süvendab lõhet põllumehe ning tarbija vahel, mille tagajärjeks on usaldamatus ja teineteise mittemõistmine. Seetõttu on põllumajandussektoris üha olulisem pöörata teadlikumalt tähelepanu erinevatele aspektidele.