Rohkem, kuid lihtsama vaevaga, roosiilu

Äripäeva Aianduse erilehe küsimustele vastas ja kogemusi jagas Roosoja talu perenaine Christi Unt.

Mida peaks tegema kevadel, et suvel ilusad roosid kasvavad?

Kevadised tööd roosidega, on vabastamine talvekatetest, väetamine ja kobestamine. Tihti on ka kuulda, et roosikasvataja peaks olema kevadel laisk, mis tähendab, et talvekatete äravõtmisega ei tohiks kiirustada. Aga kui laisk ta siis õieti olema peaks, see tekitab igal aastal palju küsimusi ja eriarvamusi. Ühest vastust polegi. See, et hea sõbranna Hiiumaal ütleb, et neil juba ülased õitsevad ja roosidel väikesed lehekesed küljes, ei tähenda, et sisemaal kasvavate roosidega tuleks kiirustada. Igaüks peaks lähtuma oma aias kasvavatest roosidest ja piiluma ise nende talvekatte alla. Tänavu on olnud roosidele väga raske talv ja paljud õrnemad sordid on halvasti talvitunud. Selliste tugevalt kahjustunud taimede uinuvate pungade ärkamist soodustab just mullakuhila sees olev niiskus ja soojus. Õige aeg nende laialiajamiseks on siis, kui taimedel on pungad paisunud.Talvekatete eemaldamisele järgneb tagasilõikus. Üldine reegel on, et ära tuleb lõigata kõik mustaks tõmbunud ja kahjustunud oksad, seejärel väiksemad ja viletsamad.Lõikamisele järgneb rooside väetamine. Meie talus Roosojal tehakse seda Osmocote väetisega, mis on roosikasvatajale mugav, sest sellest piisab roosidele kolmeks kuuks ja rohkem väetamise vajadust sisuliselt samal aastal enam ei ole. Väetis tuleb alati mulla sisse kobestada ja kuival ajal üle kasta.Kuidas valida õige roosiistik? Kust ja kuidas roose osta?

Kuigi väga palju roose ostetakse emotsiooni ajel, siis mina soovitaksin enne läbi mõelda, kui palju aega te soovite oma roosidele pühendada ja kui suure riski soovite võtta nende talvitamisega. Seejärel saaks juba edasi minna kõrguste, õiekuju ja värvustega. Eestis on väga palju kindlaid ja tugevaid roose, kordades rohkem aga müüakse õrnu ja rohkem pühendumist vajavaid sorte. Hea, kui igaüks leiab omale sobiva ja roosimüüja peaks olema suuteline sellist infot jagama. Kui  on oluline saada võimalikult head informatsiooni koos ostuga, siis on mõistlikum teha oma ost otse kasvatajalt, mitte edasimüüjalt. Väga hea valik on pakkuda meie laatadel, mille hooaeg on just alanud ja kestab sügiseni.Milline roos ei pruugi kasvama minna?

Kõige rohkem on kuulda olnud kaebuseid mitte kasvama läinud paljasjuursete rooside kohta, mida müüakse väga soodsate hindadega kaubanduskeskustes. Siinkohal tuleks enne ostu kindlasti veenduda, et pakutaval istikul ikka eluvaim sees on. Muudest probleemidest võiks veel ära märkida roosihaigused. Siinkohal peaks ise olema tähelepanelik  ja mitte ostma silmnähtavalt haiget taime. Ühe korraliku roosiistiku lehestik peaks olema roheline ja ilma ühegi täpita.Kas on mõni roosisort ka, mis kohe kuidagi Eestis kliimasse ei sobi?

Meie kliima, siin väikeses Eestis, on olenevalt asukohast väga erinev. Näiteks Saaremaal on minu käest tihti küsitud, et kas teie tõesti oma roose katate? Seevastu sisemaal on talved hoopis krõbedamad ja tuleks sordivalikule palju rohkem tähelepanu pöörata. Igal aastal aretavad Lääne-Euroopa suured roosifirmad uusi ja põnevaid sorte, mis ka meile kiiresti müügile jõuavad, aga millede kohta me paraku midagi veel ei tea. Kindlam on alati osta juba ennast tõestanud roose, eriti kui on plaan neid maha panna rohkem kui üks. Kes soovib roose, millega oleks lihtsam, siis soovitaksin külmadesse piirkondadesse pargiroose, milliste sortiment on väga rikkalik, tööd hoopis vähem ja õierohkus garanteeritud. Vastupidavad on ka pinnakatteroosid ja paljud rohkeõielised floribundid. Ettevaatlik tuleks olla suureõieliste teehübriidroosidega, need siis võivadki olla need kõige erilisemad ja suuremate/kaunimate õitega, mis emotsiooni ajel saab ära ostetud.Kui on soov roose kasvatama asuda, kust ammutada teadmisi? Saab seda kuskil õppida?

Roosikasvatus ei ole sugugi nii keeruline, kui kardetakse. Teadmisi saab avardada muidugi ka internetis, kus on väga häid rooside andmebaase, kust sisuliselt on võimalik kätte saada kogu info rooside haigus- ja talvekindluse kohta, täienduseks mahukas pildipank. Üks selliseid, mida võib soovitada on järgmine: http://www.helpmefind.com/rose/

Milline oleks investeering?

Eestis maksab roosiistik 5-15 eurot taim. Odavamad on noortaimed, mis poogitud samal aastal ja vajavad alguses rohkem hoolt, kallimad on juba suured taimed, enamasti vähemalt 4-liitristes pottides ja õieilu juba samal aastal. Lisaks kulub head mulda, kvaliteetset väetist, vajadusel multši jne. Ja muidugi ka aega. Heade sortide puhul saab ajakulu kindlasti vähendada. Oma vajadused tuleb istikut ostes täpselt sõnastada.                                                        

Millised on trendid? Milline on moekas roos?

Kuna üldine trend on see, et saaks lihtsamalt läbi, siis iga aastaga aina rohkem on suurenenud huvi pargi- ja pinnakatterooside vastu. Eriti on seda tunda varakevadel, kui õues veel jahe.Viimaste aastate kõige nõutumaks roosiks on pargiroosi sort ’Hansaland’, mis oma kaunite punaste topeltõite ja ülirikkaliku õitsemisega on võlunud ära palju südameid. Väga palju tuntakse huvi ka Lätis aretatud pargiroosisortide vastu. Tuntuim neist on roosaka varjundiga valge ’Ritausma’, mis talvitub väga hästi ja moodustab kena keraja põõsa, kus õied katavad põõsast lausa alates maapinnast.Häid talvitujaid võib leida ka Kanada rooside seast. Ka tänavuse, roosidele mitte soodsa talve järel, on veatult talvitunud sealt pärit ’John Davis’ ja ’Morden Centennial’. Kui soovida midagi eriti kindlat, siis võiks aeda istutada lillakaspunase lõhnava ’Hansa’ või lumivalge ’Lac Majeau’.Üks parimaid kollaseid pargiroose on ’Harrison’s Yellow’. Pinnakatetest võiks ära tuua aprikoosivärvilise lõhnava ’Apricola’ ja väga tubli roosa särava õitseja ’Palmegarten Frankfurt’i. Trendikas on keeta ka roosikroonlehtedest või marjadest roosimoosi  või panna hoopis käima roosivein.

Uuri lisaks:

Roosoja talu (Karla külas, Kose vallas, Harjumaal) on võimalik ka parimal õitseajal külastada. Avatud uste päevad on 09. ja 24. juulil ja 06. augustil. Rohkem infot: www.roos.ee

Mariliis Pinnpõllumajandus.ee kaasautor