Piimamehe piinad

Ligemale kaks aastakümmet Eesti majanduses toimetanud Kruuda nimega seoses meenuvad pidevad skandaalid, pahandused ja pettused, mille lõppu ei paista.

Lakkamatu rahahäda, millega Kruuda on eri ettevõtmiste finantseerimisel viimaseid aegu maadelnud, on tegelikult allakäiguloo vähem oluline osa. Hullem on see, et järjest vähemaks jääb neid, kes Kruudaga üldse tegemist teha tahavad. Aastate jooksul oma partneritele võlgu jäänud või neid muul viisil alt vedanud Kruuda heast nimest pole midagi järel – kui mõni veel üldse head nime mäletab. Piimatootjatel hakkavad juba Kruuda nime kuulmisest käed värisema. Nad loodavad, et kui Tere saneerimisest elulootusega peaks pääsema, siis võiks ettevõtte edasine elu käia ilma Kruudata. Lisaks Kruuda halvale mainele koormavad Teret ka suured võlad, mille kättesaamise lootust võlausaldajad ülearu ei hellita.Maksukuriteo kahtlus ei ole ootamatu

Tere on saneerimise all ja et maksuamet ettevõtte rahaasju uurib, oli teada, ja pealegi on Kruuda maksuameti teravdatud tähelepanu alla sattunud varemgi. Ootamatu on vahest dramaatiline kinnipidamine koos kodu läbiotsimisega: maksukuritegude puhul tähendab 48 tunniks kinnipidamine eelkõige sõnumi saatmist nii asjaosalisele endale kui ka avalikkusele: asi on tõsine. Sama kinnitas maksuameti juht Marek Helm: ehku peale välja ei minda, tõendusbaas on tugev.Kahtlustuses fikseeritud tasumata jäetud tulu- ja käibemaks 375 000 euro ulatuses on vaid osa Kruuda pikema aja jooksul viltu kiskunud maksukäekirjast. Kruudale iseloomulikku asjaajamisviisi illustreerivaist näidetest tuntuim on vahest Keila-Joa suvila ostmine riigilt ja edasimüümine alla turuhinna Edgar Savisaarele. Lärmi löödi selle tehingu korruptiivse iseloomu üle nii, et vähe ei olnud, villa jäi väheks. Ent ka Kalev RECis ja Lutermas kasutatud konsultatsioonilepingute skeemid räägivad, et ausus, läbipaistvus ja maksude korralik maksmine ei ole olnud Kruuda lemmikpõhimõtted.Kes tegi? Ise tegi

Kui tuletame peale Tere praeguste võlgade meelde ka vahepeal pankroti veerel kõõlunud Kalevi müügi loo ja selle ümber lõõmanud kired, segadused ja arusaamatused, siis jääb imestada, kuidas on kahe nii tugeva kaubamärgi omanik ajapikku suutnud maha mängida nii palju. Kiirelt raha põletanud meediaäri ei aidanud maine parandamisele omalt poolt kaasa, pigem vastupidi.Kui lisame siia juurde veel Panama paberitest läbi käinud juustutootmisliini, mille ostmise tehingute käigus jäi riik väidetavalt ilma sadadest tuhandetest eurodest, kodumaja ümber tehtud lageraie kriminaalasja ja “raba pännipanemise” loo maadevahetuse ajast, siis saab kokku kirju ja vastuoluline pilt, mille keskmes seisab Kruuda ise uhkes üksinduses: parematel päevadel šokolaadikomm kavalalt suunurgas, halvematel aga kulm kortsus ja suu kriipsuks tõmmatud.Süüdistada pole Kruudal peale iseenda kedagi: kõik, mis tehtud, on ise tehtud. Kahjuks ei kipu Kruuda puhul vanasõna “Ise tehtud, hästi tehtud” kehtima.