Heliose kirjastuse omanik Janno Joosep tahab püsti panna Eesti esimese sinimerekarpide kasvanduse, tema plaanidesse aga suhtutakse skeptiliselt.
- Julge plaan: Eestisse sinimerekarpide kasvandus Foto: EPA
„Kõik on võimalik. Põhimõtteliselt saaks siin ka Lamborghinisid toota. Inimesed on üsna palju hüpanud tundmatus kohas pea ees vette. Eestis on see viimastel aastatel pigem iseloomulik. Osa inimesi tahab kõike proovida – võõras tundub nendele huvitav ja kasulik,“ on kalakasvataja ning kala- ja vähikasvatajate liidu juhatuse liige Aarne Liiv kriitiline. „Vesiviljelusse on palju uusi tundmatuid inimesi tulnud. Alustanud projektidega ja need ükskõik millises faasis pooleli jätnud.“
Kasvandust plaaniv Janno Joosep usub oma ideesse ja kriitika üle ei imesta. „Vanad tegijad suhtuvad kõigesse, mis on uus, alguses skeptiliselt. Samas on teada, et Eestis on palju innovaatilisi asju: kes tahab vetikakasvandust tegema hakata, kes karbikasvandust.“
Avalikkuse eest varju hoidev Joosep on laia haardega, tegutsedes eri valdkondades, alates kirjastamisest ja lõpetades parfümeeriaga. Karbikasvanduse plaanide taga on mehe firma Agro marine, mis nüüd vesiviljelusele keskendub. Joosepi viis aastat tagasi loodud ettevõte on varem kandnud nii Brinelli kui Bike & Ski nime.
Bike & Ski, millele kuulub Viljandi rattakauplus, loodi uuesti nelja aasta eest. Läinud aastast on Joosep sellegi omanik. Joosepile kuulub veel tarkvara kirjastav Webread ja ärinõustamisega tegelev Eldest trade ning abikaasaga kahepeale omab Joosep raamatupidamisfirmat Berrichi. Peale selle on Joosepid parfümeeriaettevõtte Furcella juhatuses. Varem oli Joosep nüüdseks kustutamishoiatuse saanud raamatupidamisettevõtte Saldo Plus omanik.
„Mõtteid ja ideid on. Mina olen peaasjalikult ikkagi kirjastaja. Kes teeb, see palju jõuab,“ kommenteeris Joosep.
Otsib innovatiivsust
Rahulik start
Tasub tead
Mitte ükski ettevõtja ei ole PRIAlt sinimerekarpide kasvatamiseks raha küsinud. PRIAle oli Janno Joosepi plaan uudis.
Eestis on 50 suuremat ettevõtet, mis kasvatavad kala ja vähki. Kõige rohkem kasvatavad ettevõtjad vikerforelli, mis teeb kalatoodangu müügist 70%.
Vähem kasvatatakse karpkala, angerjat, siiga, siberi ja vene tuura ning vähki.
„Huvitav ettevõtmine, kasumlikkus probleem“
Kalakasvataja Aarne Liiva sõnul on tüüpiline viga uue asjaga suurelt alustamine. Liiv pooldab, kui kasvandused arenevad loomulikul teel, mida Janno Joosep enda sõnul tahabki teha. Liiv jagas uuele tulijale soovitusi. „Tuleb teha katsekasvandused, väiksemahulised projektid. Pealegi nõuab see tööjõudu: lihtsamast töömehest kuni juhtajuni välja. Kõigil neil peab olema piisav kogemus, et sellel turul läbi lüüa.“
Eestis toodetakse Liiva sõnul kõige rohkem vikerforelli, sest selle kasvatamise kogemus on pikim ja ostja on forelliga harjunud. „Võrdub sealihaga. Kui jaanalinnuliha müüma hakata, siis turg kasvab aeglaselt.“
Teenib plusspunkte
Seotud lood
Tööjõupuudus põllumajandussektoris ja pidev vajaduste muutumine süvendab lõhet põllumehe ning tarbija vahel, mille tagajärjeks on usaldamatus ja teineteise mittemõistmine. Seetõttu on põllumajandussektoris üha olulisem pöörata teadlikumalt tähelepanu erinevatele aspektidele.