Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mida pilved meile räägivad?
Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala märkis oma sissejuhatavas sõnavõtus, et kui enamikke ilmaelemente saab instrumentidega mõõta, siis pilvedega on asi tunduvamalt raskem: vaid pilvede kõrgust saab lidarite abil kaunis täpselt hinnata. Samas on „masinad“ võimetud määrama pilvede liiki, mis on aga oluline ilmaennustuseks, samuti kliima uuringutel.
Mitmete riikide ilmateenistused otsivad võimalusi, kuidas kaasata amatöörmeteorolooge, ilmahuvilisi laiemalt kui seni abiks professionaalsetele meteoroloogidele. Seni koguvad ilmahuvilised enamasti vaid andmeid õhutemperatuuri ning sademete kohta. Suureks abiks kõigile on hiljuti WMO poolt välja antud uus pilveatlas, kuhu on koondatud sadu pilte pilvedest, võimaldades täpsemalt määrata pilvetüüpe, nende erimeid, mida on üle poolesaja.Kui palju on siis neid, kes saavad täna end tähtsatena tunda? Praegu on maailmas 185 WMO liikmesriiki pluss 6 territooriumi. Vist rohkem, kui ametlikult riike, sest ilm ühendab inimesi maamunal rohkem kui poliitika. Kõikides maades tegutseb ligi 10 000 tavalist ilmajaama, üle 1000 aeroloogiajaama (seal, kus lastakse õhupallidega ligi 35 km kõrgusele raadiosonde); pidulistena läheksid arvesse veel tuhanded ilmakeskuste sünoptikud, klimatoloogid ja meteoroloogid.Tõtt-öelda väheneb pidutsejate hulk aasta-aastalt: üha rohkem jaamasid automatiseeritakse, isegi meteosonde saadavad paljudes riikides taevasse juba masinad (varsti ka meil). Äsja ilmunud Eesti meteoroloogia aastaraamatus 2016. aasta kohta võib leida, et kõik meie 38 ilmajaama on automatiseeritud, neist 28 täielikult. Ööpäev läbi töötab inimesi varsti vaid kolmes jaamas.Täna kuuskümmend seitse aastat tagasi kinnitati WMO (maailma meteoroloogiaorganisatsiooni) konventsioon. WMO korraldab rahvusvahelisel tasandil ühtse katuseorganisatsioonina nii meteoroloogia kui hüdroloogia valdkonna tegevust, olles ÜRO sarnaste ühingute seas kõige efektiivsem: üks kasutatud dollar toovat kümme korda enam kasumit.Muidugi on tulu kõige suurem troopikas, kus sünoptikute õigeaegsed hoiatused päästavad tuhandete inimeste elu. Muide, paari aasta eest Pami-nimelise supertsükloni poolt räsitud Vanuatu saareriigis on säärane ametikoht, nagu meteoroloogiaminister.
Seotud lood
Meie maakeral on vett palju, kuid enamus sellest, ehk 97,5 % on soolane ookeanivesi. Mageda vee osatähtsuseks jääb vaid 2,5%. Sellest puhtast magedast veest, mida inimkond kasutab kulub omakorda 70% ära põllumajanduses, ülejäänud 20% tööstuses ja 10% kodumajapidamistes.
Täna on rahvusvaheline veepäev, kus põhifookus on suunatud reoveele ja selle kasutusvõimalustele. Eesti Vee-ettevõtete Liit korraldas veepäeva puhul konverentsi, kus uuriti, millised on reovee taaskasutuse tulevikutrendid ja kas Eestis võiks reoveest saada ühel päeval joogivesi.
ÜRO Peaassamblee algatusel tähistatakse 21. märtsil rahvusvahelist metsapäeva, mille tähistamisega rõhutatakse kõigi metsade ja metsatüüpide tähtsust maailma ökoloogilise tasakaalu säilimiseks.
Ülemaailmset veepäeva tähistatakse ÜRO eestvedamisel 24. korda. Varasematel aastatel on veepäeval räägitud muuhulgas ka veest ja loodusõnnetustest, veest ja tulevikust, veest ja naiste õiguste kaitsest, veest ja toidust, veekvaliteedest ja linnade arengust. Selle aasta teemaga soovitakse tõsta inimeste teadlikkust sellest veest, mis pole igapäevaselt nähtav ehk reoveest.
Põllumajandussaadusi töötlev ja turustav ettevõte Scandagra Eesti soovib kõiki kliente ning koostööpartnereid lõppeva aasta puhul tehtu eest tänada ning kutsub huvilisi informatiivsetele talveseminaridele.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele