Miljarditehast ei saa teha isolatsioonis, seda peab tegema erinevaid osapooli kaasates

See oli esimene kohtumine avalike infoürituste sarjas, mille eesmärk oli anda ülevaade planeeritava tehase uuringu- ja analüüsietapi järgmistest sammudest ning selgitada, kuidas käib keskkonnamõju hindamine ja edasine planeeringuprotsess.

Tehase rajamise eestvedajad Margus Kohava ja Aadu Polli andsid ülevaate puidurafineerimistehase rajamise järgmistest tegevustest. Eesti Keskkonnamõjuhindajate Ühingu juht  Riin Kutsar selgitas tehase keskkonnamõjude hindamise protsessi Eestis ja Eesti Planeerijate Ühingu juht Heiki Kalberg andis ülevaate asukoha planeerimise protsessist Eestist, sealhulgas ka riikliku eriplaneeringuga seonduvast.Tehast kavandava Est-For Investi juhatuse liikme Margus Kohava sõnul on nad viimase kolme kuu jooksul kohtunud kümnete nii Eesti kui välismaiste teadlastega, keskkonnaühenduste esindajatega, ametnikega, poliitikutega, valituskabineti liikmetega ning planeeritava tehasega seonduvaid teemasid tutvustanud.“Nii suuremahulist projekti ei saa teha isolatsioonis, seda peab tegema avalikult erinevaid osapooli kaasates. Meie koostöö valitsusega ei taotle ühe äriprojekti soosimist, pigem on valitsusliikmete avalik positiivne suhtumine vajalik Eesti äri- ja õiguskeskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime edendamiseks, mitte ühe konkreetse suurprojekti soosimiseks. Meil ei ole võimalik teiste riikide projektidega edukalt konkureerida, kui valitsusliikmete poolt ei ole selgelt väljendatud toetavat suhtumist,” lisas Kohava.“Kohtumine kinnitas, et avalikkuse huvi meie projekti vastu on suur ning seetõttu oleme igal juhul valmis sarnaseid laiema ringi arutelusid korraldama sagedamini, kui seda planeeringuprotsess ette näeb,” selgitas Kohava.Aadu Polli lisas, et sarnaseid tehaseid rajatakse ka mujal Põhja- ja Kesk-Euroopas ja palju väiksemate jõgede kaldale ja oluliselt tihedama asustusega aladele, kus ootused looduskeskkonnale ja elukvaliteedile on sarnased kui meil Eestis. “Kui sarnases keskkonnas olevad arenenud riigid rakendavad tehnoloogiad, lahendusi ja võimalusi, et ehitada moodsaid keskkonnasäästlikke puidurafineerimistehaseid, siis usume, et seda suudab ka Eesti riik ja ühiskond,” selgitas Polli.Enne investeerimisotsuse tegemist veenduvad projekti algatanud investorid, et kavandatava puidurafineerimistehase rajamine on kooskõlas kõigi keskkonnanõuetega. HEA TEADA

Pikaajalise metsa- ja puidutööstuskogemusega Eesti investorite grupp kaalub tänapäevase  ja keskkonnasõbraliku puidurafineerimistehase ehitamist Eestisse. Tegu oleks ca 1 miljardi euro suuruse investeeringuga, mis teeks sellest läbi aegade suurima tööstusinvesteeringu Eestis. Valminuna oleks tehas kõige modernsem kogu Euroopas.Sellest saaks unikaalne uue põlvkonna puidurafineerimistehas Eestis, kus toodetaks keskkonnasõbralikul viisil taastuvtoormest tooteid, sh tselluloosi ja erinevate biotoodete jaoks hemitselluloosi ning ligniini, samuti rohelist energiat. Tehas  toodaks  pidevalt   ja stabiilselt    25 protsenti    rohkem    taastuvenergiat,    kui    ise   tarbib. Taastuvenergiast toodetud elektri tootmine suureneks Eestis 34-45 protsenti.Esialgse prognoosi kohaselt alustaks tehas tootmist 2022. aastal. Tootmisvõimsuseks planeeritakse kuni  700 000 tonni biotooteid aastas. Tooraineks kasutataks aastas hinnanguliselt ligikaudu 3 miljonit kuupmeetrit paberipuitu ja puiduhaket, mida praegu 4-5 korda odavamalt Eestist välja viiakse. Planeeritav tehas ei suurendaks Eesti metsaraie mahtu. Tooraineks vajaminev puit pärineks peamiselt Eestist, kuid vajadusel ka Lätist ja Leedust.Projekti teostatavust analüüsitakse tihedas koostöös erinevate Eesti ametiasutuste ja tunnustatud teadusekspertidega. Investorid soovivad tihedat koostööd kõigi huvirühmade, teadusringkondade ning võimalike kaasinvestoritega, et tehase ehitus, tehnoloogia ja käitamine vastaks kõigile keskkonnanõuetele, oleks sotsiaal-majanduslikult kestlik ja kooskõlas Eesti ühiskonna huvidega.Planeeritava puidurafineerimistehase rajamise eeldus on, et tehase ehitus, tehnoloogia ja käitamine vastaks tänapäevastele keskkonnanõuetele, parimale võimalikule tehnikale (PVT) ning Eesti majanduse ja ühiskonna vajadustele.