Jaapani otsus tunnistada Eesti suu- ja sõrataudivabaks riigiks kinnitab Eesti toidu ohutust jaapanlaste silmis, kindlustab Eesti piimasektori ettevõtetele ekspordi ka tuleval aastal karmistuvate Jaapani impordinõuete tingimustes ja viib meid suure sammu võrra edasi veiselihale impordiloa saamise protsessis.
- uu- ja sõrataudile on vastuvõtlikud peamiselt veised. Foto: Äripäev AS
„Jaapanist saadud positiivne uudis kindlustab juba Jaapanisse eksportivate Eesti ettevõtete konkurentsipositsiooni Jaapani turul ning tagab ka selliste piimatoodete ekspordi, mida täna veel välisturgudele ei müüda, ent mille ekspordi vastu tulevikus tekkivat huvi ei saa välistada,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.
Novembris jõustub Jaapanis uus loomatervishoidu käsitlev seadus, mis näeb ette piirangud kuumtöötlemata piimast valmistatud piimatoodete impordile nendest riikidest, mis pole Jaapani toidujärelevalvega tegelevate ametiasutuste poolt suu- ja sõrataudist vabaks tunnistatud. Olgugi et Eestis pole taudi esinenud juba aastakümned, ei kuulunud Eesti seni Jaapani poolt tunnustatud suu- ja sõrataudist vabade riikide nimistusse. Eestist pole lihatooteid varasemalt Jaapanisse eksporditud, mistõttu pole meil olnud ka vajadust Jaapanile suu- ja sõrataudi puudumist riigis tõendada.Esmakordselt pöördus lihatoodete Jaapani-suunalise ekspordisooviga Veterinaar- ja Toiduameti poole möödunud aastal üks Eesti veiselihasektori ettevõte. Eesti suursaatkonna vahendusel toimunud VTA ja Jaapani pädevate ametiasutuste vaheline infovahetus sai kulminatsiooni üleeelmisel nädalal Tokyos, kui maaeluminister Tarmo Tamm kohtus Jaapani põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse aseministri Yosuke Isozakiga.„21. aprillil kohtusin oma Jaapani visiidi raames Jaapani aseministri Yosuke Isozakiga, kellele andsin üle Veterinaar- ja Toiduameti poolt kokku pandud taotluse Eesti veiseliha turulepääsuks, mis sisaldas muu hulgas ka vastuseid küsimustele loomataudide, sh suu- ja sõrataudi esinemise kohta Eestis. Jaapani minister kinnitas mulle, et vastus taudivabaks tunnustamise asjus saabub lähiajal, kuid nii kiiret vastust ei osanud keegi oodata. Mul on hea meel, et sain isiklikult kaasa aidata kahe riigi vahelisele koostööle“, rõõmustas Tamm.Möödunud nädalal Tokyo saatkonnale edastatud teade ei taga küll kohe impordiluba Eesti veiselihale – riigi tunnustamine suu- ja sõrataudivabaks on üks järjekordne etapp loa saamise protsessis, mis hõlmab lisaks taudivabaduse tõendamisele muu hulgas ka Eesti toidujärelevalve süsteemi ja eksportida sooviva ettevõtte nõuetekohasuse hindamist.
Seotud lood
Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.