Aiandusliidu uudised: tootjad, tööjõud, teadus, toit

Aiandusliit kui organisatsioon on heas „tervislikus“ vormis – liikmed on tegusad ja aktiivsed ning investeerivad märkimisväärselt. Liitu kuuluvad suures osas väiksemad aiandustootjad aga on ka suuri, ning huvitav on fakt, et aiandusvaldkonna „suurimate tegijate“ hulgas on mitmed perefirmad, nagu näiteks Laheotsa, Jaagumäe, Kadarbiku ja Nurmiko, kus on toimunud või toimumas edukas põlvkondade vahetus – vanemate rõõmuks võtavad lapsed edukalt üle ettevõtete juhtimise. Liitu kuulumise väärtust osatakse järjest rohkem hinnata, kuna koos tegutsemine ja sektori teemadest rääkimine loob suuremad võimalused.

Esile on kerkinud mitmeid ägedaid tooteid nii juba tegutsevatelt ettevõtetelt kui ka uutelt tulijatelt. See on tunnistus sellest, et julgetakse ja tahetakse katsetada vaatamata tugevale konkurentsile.

Seadusemuudatus teeb lihttööjõu leidmise kergemaks ja odavamaks

Läbimurre Välismaalaste seaduse muutmises on sektorile oluline, sest aianduse ja laiemalt põllumajanduse mõned valdkonnad vabastati seaduse muudatusega ajuvabast palganõudest välismaalase palkamisel. Nii kadus aastaid kestnud Eesti inimese ebavõrdne kohtlemine tööjõuturul võrreldes välismaalastega, sest vanas seaduses kehtis välismaalase palkamisel nõue maksta kuutasu tükitöö eest ehk teisisõnu tuli Eesti keskmine brutopalk korrutada koefitsendiga 1.24  ja seda olukorras kus Eesti kohalik töötaja teenis hooajatööl tükitöö alusel. Koostöö eelnõu ettevalmistaja Siseministeeriumi, parlamendi Maaelukomisjoni ja vahetunud valitsusega kandis vilja. Olen kindel, et osades aianduse valdkondades toob see kaasa lähiaastatel tootmismahtude ja investeeringute kasvu.

Aiandusklaster ühendab tootjad ja teadlased

Järgmise nelja aasta jooksul plaanivad aiandustootjad koos teadlastega teha erinevaid katseid ja uuringuid. Raha selleks koostööks tuleb suures osas MAKi innovatsioonimeetmest - läbi erinevate meetmete tuli sektorisse raha ca 20 miljonit eurot. Sellest pool on ettevõtjate omafinantseering ja teine pool maksumaksja raha. Lisaks on siin ettevõtete investeeringud kes toetusmeetmeid ei kasutanud. Hetkel on klastril 20 liiget.

Ühe teemana uuritakse, millised on võimalused pikendada värske marja hooaega ja tõsta efektiivsust maasikakasvatuses. Tahetakse teada, kas maasikate tootmine kasvulaudadel maapinnast kõrgemal, mis vähese maaressursi oludes võimaldab paigutada ruutmeetrile rohkem taimi, oleks efektiivsem tavapärasest kasvatamisest põllul. Samuti katsetatakse erinevate substraatide ja taasviljuvate sortidega tunnelkasvatuses Eesti tingimustes.

Teiseks on plaanis juurutada leheanalüüsi ekspressmeetodit taime puudushaiguste väljaselgitamiseks Eesti tingimustes – kui taim hakkab põllul mingil põhjusel kärbuma, siis leheanalüüs peaks selgitama põhjuse välja tundide mitte päevadega nagu praegu.

Kolmandaks uurimisobjektiks on biostimulaatorite kasutamine nii iluaianduses kui küüslaugukasvatuses. Iluaianduses tehakse tasuvusanalüüs biostimulaatorite kasutamisele, võrreldakse biostimulaatorite kasutamist tavaväetisega meie tingimustes ja selgitatakse välja kas biostimulaatoreid on võimalik kasutada ka lille ja ilutaime kasvatuses ja kuidas biostimulandi kasutamine mõjutab taime kaubanduslikku väärtust. Küüslaugukasvatuses katsetatakse samuti biostimulaatoritega, uuritakse nende mõju küüslaugu talvekindluse ja haiguskindluse paranemisele meie tingimustes.

Viimasel ajal on väga populaarseks saanud viinamarjakasvatus, seda nii koduaias, kui ka väiketootmises. Siin on aga suurimaks probleemiks meie kliimasse sobivate sortide leidmine, seega on plaanis viinamarjakasvatuse uuringutes välja selgitada Eesti eri piirkondadesse sobivad sordid ja viinapuu hooldusvõtted.

Järjest enam on Eestis rajatud juurde uusi marjaistandusi. Musta sõstra, nii tava kui maheda, sortidega tahetakse viia läbi uudsed katsed eri väetiste koosmõjust – kas erinevate väetiste kombineerimine võimaldab parandada saagikust ja taime tervist.

Külmkuivatamine on üks parimaid ja uudseimaid toidu säilitamise meetodeid, selle käigus säilib toiduainete loomulik maitse, lõhn, välimus ja toiteväärtus. Klastril on plaanis teha katsed külmkuivatuses erinevate kodumaiste kultuuridega, millega selgitatakse välja kas peale marjade on võimalik külmutada ka kodumaist küüslauku ja erinevaid köögivilju. See annab tootjatele suuremad võimalused oma toodangut väärindada.

Märk „Eestis Kasvtatud“ tagab tarbijale kindlustunde

„Eestis Kasvatatud“ märgi kasutamine on tõusuteel, märki kasutab 31 ettevõtet kokku 15,5 mljonil pakendil. Tuntud jaemüüjad Bauhaus ja Hansaplant kasutavad vabatahtlikult märki „Eestis Kasvatatud“ märgi programmiga ühinenud tootjate toodangu esile tõstmiseks oma sortimendis, läbirääkimised käivad märgi kasutamise üle ka Bauhofi kataloogides. See on parim tulemus märgi kasutamise ajaloos.

MIS ON MIS 

Kodumaisus- ja kvaliteedimärk "Eestis kasvatatud"on  Eesti Aiandusliidu valduses olev kaubamärk, mis on Kaubamärgiseaduse alusel registreeritud Eesti Patendiametis. Seda märki saab

kodumaine tootja kasutada värskete (töötlemata) aiasaaduste (köögiviljad, kartul, puuviljad, marjad, seened) ja lillede müügipakenditel või puukoolides istikute nimelipikutel, transpordivahenditel.    

Visioonikonverents tuleb taas

Kunagi uitmõttest sündinud Visioonikonverents toob kokku aiandussektori ja  toimub sel aastal juba neljandat korda – seekord koostöös Soome Suursaatkonna ja Soome Puutarhaliito-ga (Soome Aiandusliit). Tähistame heade naabritega nende 100-t juubelit ka aiandusvaldkonnas.

Räpina Aianduskoolist väärt idee

Räpina Aianduskool on ellu kutsunud kooliõpilaste taimeprojekti “Sõprusetera”. Projekti eesmärgiks on kasvatada, hooldada ja vaadelda tänavu aedherne taimi, võrrelda nende kasvu ja saada vilju. Kõik selleks, et noortes tekiks huvi aianduse vastu ning mine tea, võib-olla sirgub seeläbi ka mõni tulevane aiandusettevõtja.

Maha külvatakse aedherne sordid ‘Valma’ ja ‘Erme’.

Räpina Aianduskooli õpilased ja juhendajad teevad katse kaasa, jagavad õpetusi, soovitusi, meeldetuletusi ja annavad nõu tekkivate küsimuste korral. Lisaks taimede kasvatamisele ootavad ees iganädalased huvitavad viktoriiniküsimused, mitmed konkursid ja võistlused ning kevadine maitsev ja tervislik hernesaak.

Raimond Strastin

Eesti Aiandusliit