Kaubamärk "Mihkel Saar puukool" tagab kliendile kindlustunde

Möödunud aasta kevadest sai Hansaplant puukool uueks nimeks "Mihkel Saar puukool". See kaubamärk kuulub Hansaplant OÜle ja kogu puukoolimajandust juhib tootejuhina Mihkel Saar. "Kaalusin seda nimemuutust tükk aega. Kui nimi on isikuga seotud, on see rohkem personaalne ja kui sa julged oma nime tootele peale panna, siis sa ka vastutad selle kvaliteedi eest. See sunnib nii mind, kui meeskonda, rohkem pingutama. Kui klient on saanud meilt hea kogemuse, siis ta teab, kust seda toodet vajadusel juurde saab ja kui me suudame seda kvaliteeti hoida, siis see kaubamärk kogub tuntust. Ka meie toote etiketil on peal märk, et see on toodetud Eestis ehk siis läbi kaubamärgi suudame me kommunikeerida, et tegemist on tõesti hea Eesti asjaga, mille on kasvatanud meie oma inimesed," ütles Saar ja tõi näiteks Hollandi, kus 90% puukoolidest on kindla inimese ehk siis tootja nimega.

Mihkel Saar on õppinud Räpinas ja Eesti Maaülikoolis. Huvi rododendronite vastu viis ta praktikale Saksamaale, kus ta sai hea kogemuse aiandusalal. Nüüdseni on rodod Saare hobiks ja tööks on puukoolipidamine.

Mihkel Saare puukool laiub Hansaplanti keskuse taga 2,5 hektaril. Tootevalikus on enamasti püsikud. "Pakume hulgitootjana aiataimede jaemüüjatele kaasaegset püsilillede, rooside ja köögiviljade müügikontseptsiooni, mis lihtsustab taimede kui elusate toodete müüki. Aitame oma klientidel optimeerida taimede laoseisu, vähendada praaki ning suurendada kasumlikkust," selgitas Saar, kelle sõnul on tootmisel esmatähtis kvaliteet alates taime kasvatamisest lõpetades fotoetikettide, logistika ja hinnagruppide süsteemiga jaemüügis.

Saar on puukooli pidanud peatselt 20 aastat. "Alustasime omal ajal okaspuude ja lehtpõõsastega. Kui tuli Euroopa Liit, siis saime aru, et tuleb spetsialiseeruda. Seda just sellepärast, et olla konkurentsis Hollandiga, mis dikteerib kõik asjad taimekasvatusäris ette muule Euroopale ja Skandinaaviale. Nii lõpetasime ära okaspuude ja lehtpõõsaste kasvatamise, sest meie kvaliteet ei olnud nii hea, kui Hollandist toodutel ja keskendusime püsikutele ja roosidele," rääkis Saar ja lisas, et just sel turul saab olla konkurentsis hinna ja kvaliteediga. "Kevadel, kui meil püsikud alles hakkavad õitsema, on Hollandis needsamad taimed juba lõpetanud õitsemise. Ja et suveperioodil on püsikud rohtsete taimedena tundlikud transpordi suhtes, siis just siin on meil näiteks eelis Soome turule kauba saatmisel, seda just läheduse ja kiiruse mõttes," tõi ta näite. "Üldse on meie piirkond hea paik püsikute kasvatamiseks, sest näiteks Euroopas on siis, kui meil hooaeg täies hoos, ehk siis juulis ja augustis, selline surnud aeg, kus enam miskit ei õitse. Siis on abiks selleks ajaks meil kenaks põõsaks sirgunud püsikud, näiteks kõrrelised, mida saame sel ajal müüa."

Moes on kõik lilled, mis on ilusa lehestikuga ja hästi õitsevad. "Pidevalt soovitakse uusi sorte. Ka meie puukoolis on tänavu pea 60 uut sorti katsetuses. Roose müüakse peamiselt juunis aga mai kuu on esmalt kiviktaimla püsikute kuu ja peale seda hakkavad tulema erinevad 2-liitrises potis suuremad püsikud, näiteks pojengid. Ka on meil suur valik kõrrelisi - see on see, millega me paljudest kasvatajatest eristume. Suve lõpus tulevad ka siilikübarad," rääkis Saar kaubavalikust.

Lilleäri on väga spetsiifiline. Inimene ostab taimi mitte seepärast, et tal neid reaalselt vaja on nagu esmatarbekaupu, vaid pigem on lilled nagu juveelid - luksuskaup, mis pakub rõõmu ja parandab enesetunnet.

"Meie tooted on pigem niššikaup ja et seda hästi müüa, siis oleme mõelnud välja nädalatoodete pakkumissüsteemi - iga nädal saab klient läbi meie uue online-tellimissüsteemi info, mis tooted on sel nädalal aktuaalsed, fotod ja tootekirjeldused on seal kõik olemas. Kaupa väljastame alusega, püüame saata väikseid koguseid ja õigel ajal, nii et jaemüüja suudaks üldjuhul nädalaga kauba ära müüa. Ja uuel nädalal saab ta veidi teistmoodi sortimendi juurde tellida," selgitas Saar, kelle sõnul on tootmine planeeritud nii, et hooaja igaks nädalaks jätkuks atraktiivseid kiirelt jaemüügis müüdavaid tooteid. "Meie hooaeg on 3,5 kuud, mille jooksul peame saavutama kogu aasta tulemuse."

Peamiseks kuluks tööjõud. Eelmisel aastal oli Mihkel Saare puukooli käive 600 000 eurot. Tööl on puukoolis 6 inimest, hooajal paar tükki rohkem. Saare sõnul on oluline see, kui palju suudetakse pinna kohta käivet saavutada, mitte kui suur on pind.

Küsimusele, kas puukooliäri on keeruline alustada ja kas tuleb palju investeerida, vastas Saar, et eks omajagu on vaja investeerida või siis on meeletult palju käsitööd. "Suurimaks kuluks puukooli pidamisel on muidugi tööjõukulud. Suur on kulu ka taimsele algmaterjalile. Samuti kulub raha nii turbale kui väetistele. Kasutame kodumaist turvast, meil on lastud teha paar erisegu, mis siis sisaldavad juba ka toitaineid ja on teatud taimedele sobiva pHga. Lisaks on suur kulu logistikale, selle teenuse ostame sisse," rääkis Saar.

Tehnikapark on puukoolis suhteliselt lihtne. Küll aga on suureks abiks istutusmasin, mis paneb potti turba ja teeb mulla sisse augu ja sinna siis omakorda paneb töötaja juba käsitsi taime ning transportöörlint sõidutab potid kenasti kasvuhoonetesse.

Investeeritud on ka vee taaskasutusse. "Meil on kahel kasvuhoonete alusel põllul veetagasikogumise süsteem. Pinnas on kaldes puukooli taga asuva kogumistiigi suunal ja nii sadevesi kui kastmisvesi kogutakse kokku ja see läheb uuesti ringlusesse. Mõõdame ka enne taaskasutust vee toitainete sisaldust ja selle põhjal teeme otsuse, kas tuleb lisaväetisi juurde panna või ei," ütles Saar ja mainis juurde, et Hollandis ei saagi ilma sellise süsteemita puukooli pidada, sest muidu võib reostuda sealne kanalitesüsteem.

Saarel on ka soov uutesse kasvuhoonetesse investeerida, et parandada talvitumist, kiirendada kevadel kasvu algust ja mängida õitsemisaegadega. 

Turg Eestis ja Soomes, veidi ka Lätis. "Umbes 20% meie toodetust läheb Hansaplanti aianduskeskusesse ja 80% müüme mujale, millest 1/3 läheb Soome ja ülejäänud on Eesti aianduskeskused ja ehituskaupluste aiaosakonnad. Erinevalt paljudest teistest puukoolidest meie sortiment lai ei ole, meil on umbes 300 toodet valikus. Küll aga on meie tooted mõeldud just jaeketis müümiseks - need on varustatud fotoetikettidega, mis on siis taime pildiga ja neljas keeles - eesti, läti, soome ja vene. Toodetel on hinnagrupid, mis hõlbustavad müügikohas taimed kiirelt müüki panna. Et taimed kaupluses kenasti hooldatud saaks, on meil on kodulehel ülal kataloog, mis on mõeldud müügiplatsil olevatele teenindajate abistamiseks, seal on info, mis aitab sortimendis paremini orienteeruda," ütles Saar. "Meie suurimad kliendid on Bauhaus Soomes ja Eestis, K-Rauta, Bauhof, Decora jt. Haljastajaid on klientide seas vähem, meie toode jääb neile natuke kalliks aga mõned siiski ostavad eramute haljastuseks." 

Koostöö on oluline. Turgu tuleb kogu aeg jälgida ja seal toimuvaga kursis olla, on Saar veendunud. Tuleb ka igal aastal käia Hollandis, sest see on koht, kus saadakse valdkonna uudistest ja trendidest aimu.

Uurisin, et kuidas on konkurentidega. "Meil on konkurentidega nii ja naa. Mõnes mõttes on neid palju aga mõnes mõttes vähe. Laatadel müümiseks on tootjaid palju, aga selliseid ettevõtjaid, kellega saaks koos eksporti teha, neid on vähe. Meil on hea koostöö Sepalilled OÜga, kes kasvatab köögivilja- ja maitsetaimi ja nendega koos saame pakkuda oma klientidele laiemat tootevalikut. Nende arusaam kvaliteedist on sama, mis meil," arutles Saar.

Ühe asjana häiris Saart ka meie puukoolide kohati kehv kvaliteet, just põõsaste puhul. "Meie tootjad armastavad kritiseerida Hollandi tootjat, et neil on üleväetatud taimed ja mingid sellised taimed, mis meil siin vastu ei pea. Kiputakse neid mustama ja seeläbi oma toodetut kiitma - et meil on oma asi, ikka kodumaine, mis sest, et kehv välja näeb. Pigem peaks Eesti tootja võtma Hollandi toote eeskujuks ja mõtlema, kuidas ise toota just selline hea kvaliteediga taim."