Jaak Ungerson: Lillekasvatus on äge! See on täielik action

Jaak Ungerson sündis 21. mail 1957. Tema ema ja isa on pärit Tartumaalt Rannu vallast talupidajate perekonnast. „Ema lõpetas Tartus kodumajanduskooli. Isa on lõpetanud Vahi Põllumajanduskooli, Olustvere Sovhoostehnikumi ja kaugõppes jäi lõpetamata Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia teaduskond. Isa oli läbi ja lõhki agronoom ja põllumees, kellele meeldis suurtootmine, mehhaniseerimine ja automatiseerimine. Isa töötas aastatel 1963 kuni 1972 Audru sovhoosi Sanga osakonna juhatajana ja 1973 kuni surmani Riisipere sovhoosi peaagronoomina. Ema töötas samal ajal karjabrigadirina ja seemendustehnikuna,“ meenutas Ungerson, kelle sõnul oli seega igati loomulik, et ka tema asus õppima, peale Sauga 8-klassilise kooli ja Pärnu II L. Koidula nimelise keskkooli lõpetamist, just EPAsse agronoomia teaduskonda.

Peale kooli, 1980. aastal, siirdus Ungerson tööle Tallinna Aiandussovhoosi Haabersti osakonna brigadiriks, olles aktiivselt tegev köögiviljade ja lillede kasvatamisega. „1982. aastal sai minust sama majandi osakonna juhataja. Kasvatasime erinevaid köögiviljakultuure, nagu tomat, kurk, redis, till, kapsas, lillkapsas, rabarber, petersell, seller, mädarõigas, salatsigur, kõrvits, kabatšok, patisson ja lilledest roos, nelk, gerbera, levkoi, tulp, mugulbegoonia ja suvelillede taimed,“ ütles Ungerson, kes sai sellel tööl hea praktikakogemuse, sest EPAs ta aiandust just palju ei õppinud, seal oli rõhk rohkem põllukultuuridel. „1986. aastal siirdusin ETKV Agro peaagronoomiks, kus minu juhtimise all tegutses 8 erinevat osakonda üle Eesti. Agros töötas sellel ajal üle 1000 töötaja, tegelesime nii lillekasvatuse, köögiviljakasvatuse kui ka piimakarjaga. Tegevusvaldkond oli nii lai seetõttu, et Agro oli sündinud natsionaliseeritud ettevõtmiste ühendamise teel.“

1989. aastal eraettevõtlusesse

6. septembril 1989 lõi Jaak Ungerson koos kahe hea sõbraga tootmiskooperatiivi Nurmiko. „See oli üks esimesi võimalusi alustada eraäriga, aga tol ajal oli tingimuseks, et asutajaid pidi olema kolm. Leppisime kokku, et mina hakkan kooperatiivis tegelema lillekasvatusega ja teised nende oskustel põhinevate tegevustega. Käivitus ainult lillekasvatus ja kui 1991. aastal oli õiguslikult võimalik vormistada aktsiaselts, siis ka seda tegime ning kooperatiivi õigusjärglaseks sai aktsiaselts Nurmiko, mille ainuomanikuks sain mina,“ rääkis Ungerson.Huvitav on fakt, et Nurmiko esimeseks tegevusvaldkonnaks oli kuivlillede kasvatamine ja nendest lilleseadete tegemine. „Kasvatamine toimus üle Eesti sugulaste ja sõprade juures, sügisel ostis Nurmiko kasvatajatelt materjali kokku ja tegi neist põhiliselt sügis-talvel lillekimpe ning seadeid. Juba siis oli meie põhiliseks turuks Soome ja Rootsi. Mingi kogus sai müüdud isegi Moskvasse – õhtul rongile ja järgmisel päeval oli kaup Agro firmakaupluses müügil,“ räägib esimestest ärikogemustest Ungerson.Sellel ajal renditi Eesti Onkoloogiahaigla tühjalt seisvad kasvuhooned, kuhu viidi kuivlillede tootmine ja seal avati ka esimene aianduskeskus uues Eestis. „Alustasime lillede ja tarvikute ekspordiga Hollandist, Soomest, Rootsist, Poolast, Itaaliast, Iisraelist. Äri kasvas ja kui veel saabus Eesti oma raha läks hoog suuremaks.“

Mentoriks Scheteligi omanik Paul Kauste

Kui Jaak Ungerson 1992. aastal kohtus Soome ettevõtja, firma Schetelig omaniku Paul Kaustega, kes soovis asutada Eestisse tütarettevõtet ning otsis sellele vedajat, sündis kokkulepe, et Ungersonist saab Schetelig EV käivitaja ja esimene tegevjuht. „Väljakutseks oli alustada uut firmat Soome kogemuse, teadmiste ja kapitali baasilt. Võin pidada Paul Kaustet oma mentoriks ja lääneliku ärikultuuri õpetajaks. Scheteligi asutamine ja ülesehitamine oli minu jaoks hindamatu väärtusega, sest Eestist poleks mul kuskilt olnud selliseid teadmisi ja oskusi võtta. Minu leping lõppes aasta pärast ja selleks ajaks oli Scheteligil olemas oma kontor, ladu ja 10 töötajat ning leitud ka uus tegevjuht kelleks oli hilisem pikaajaline juht Agu Koppa,“ ütles Ungerson, kes tegi seda tööd Nurmiko tegemiste kõrvalt.

Aastad Haaberstis, Väänas ja Pirital

1993. aastal ostis Nurmiko toonaselt Tallinna Aiandussovhoosilt Haabersti osakonna koos selle ladude, kasvuhoonete ja kontoriga. „Alustasime aktiivselt hulgikaubandusega ja vähesel määral lillede kasvatamisega. Tegutsesime seal kuni aastani 2002. Selleks ajaks olid kasvuhooned amortiseerunud, kütteõli ja elekter kallis ja tarbija ostuvõime kahjuks suhteliselt madal. Siis hakati ehitama Rocca Al Mare kaubakeskust ja sain kaubakeskuse lähistel asuva aiandikrundi müüa soodsalt kinnisvaraarendajatele,“ meenutas Ungerson kiireid ja segaseid aegu.

1999. aastal alustati ka okaspuude kasvatamisega praeguseni tegutsevas Vääna Puukoolis, kus ca 12 hektaril kasvatatakse kodumaiseid okaspuid.Aasta 2002 sündis firma OÜ Nurmiko Aiandid. „Rentisime aiandit Kivimäe teel Pirital. Kahjuks see ettevõtmine läks mitmete asjaolude halval kokkulangemisel 2009. aastal pankrotti,“ ütles Ungerson.

Halvale kogemusele vaatamata oli Jaak Ungersonil ikkagi meeletu soov jätkata aiandusega. 2003. aastal loodi Nurmiko Hulgi OÜ, mis on tänaseks Eesti suurim lillede hulgimüüja. Ja samal aastal loodi ka OÜ Nurmiko Aianduskeskus, mille tegevusalaks sai lillede ja aianduskaupade jaekaubandus ja see firma tegutseb täna OÜ Lillede Villa nime all.

 

Kolm aastat koristamist, lõhkumist ja uue ehitamist

Kui Ungersonid 2002. aastal ostsid kunagise Saku maaviljelusinstituudi Juuliku katsebaasi, siis alustati seal esmalt vana ja ajale jalgu jäänud hoonete lõhkumise ja koristusega, see tegevus kestis pea 2 aastat. „Et vahepeal olime palju reisinud ja näinud, kuidas aiand peab välja nägema, siis oli meil pilt silme ees, milline meie uus aiand tulema peab. 2005. aastal ehitati Soomest tulnud materjaliga ja nende ehitajate abil 5000m2 kasvuhoone ja1000m2 ladu. 2008-2009 ehitasime 10000m2 suuruse kasvuhoone ja 3700m2 ladusid. Kokku on Juulikul 20 000m2 katusealust pinda,“ ütles Ungerson ja lisas, et praegu ta ei kujuta küll ette, et alustaval aiandusettevõtjal oleks sellist ressurssi. „See oli ka toona hiigelinvesteering, aga siis oli abiks Haabersti aiandi maa ja hoonete müük.“

Nurmikol alustati tuntud lillesortimendiga - tulbi, võõrasema, nartsissi, hüatsindi, alpikannide, krüsanteemi ja jõulutähe kasvatamisega. Muidugi ka suvelille taimede kasvatusega.

„Sel ajal, kui alustasime olid meil samad konkurendid, kes tänagi – Flores Aed, endine Revino aiand , Kanepi Aiand ja Sagro.“

Pereäri küll, aga mõelda tuleb suurelt

Ungersonil on tootmine veres, ütleb ta naljatades. Nurmiko on kogu aeg olnud perefirma ja Ungersoni sõnul mingeid investoreid ei ole otsitud, see polnud toona üldse teema ja ka nüüd pole selleks vajadust. Ise saadi ja saadakse hakkama. Kõik tööd tuli ise järgi katsetada ja õpiti igal sammul.

„Mulle meeldib lillekasvatus, see aeg on olnud põnev. See, mis me tegime 2005 - 2009 aastal oli tookord hästi innovaatiline – läbimõeldud logistika, suur rõhk tehnikale mis vähendaks käsitöö osakaalu, kaasaegsed lahendused kasvuhoonetele, arvutipõhine kliima reguleerimine kus nii kütmine kui õhutamine on integreeritud, kahekordsed kilekatused ja varjutussüsteem ning palju muud. Hiljem oli uudne ka kasutusele võetud põhukatlamaja,“ sõnas Ungerson. Nüüd on ajad edasi läinud, on tulnud uued ja efektiivsemad lahendused. „Maailma lilletööstus areneb mühinal, on veelgi ökonoomsem ja pakub pidevalt uusi lahendusi. Näiteks meil on tulbikasvatus turbas, mis eeldab meilt suuri külmikuid ja hoidlaid. Täna aga on tulbid Hollandi aiandites vesilahuses kasvamas ja tulbipakkimine robotite hooleks.

Ungerson lisas, et kui nad oma äriga alustasid, siis olid neil kogused väikesed, aga sortiment suur. „Täna võiks teha rohkem monokultuure ja võiks ehitada ka kasvuhooned spetsiaalselt kultuuride põhiselt.“

Kogu pere kaasatud

Jaak Ungerson on rõõmus ja rahul, et elu läks nii nagu ongi normaalne – 2002. aastal liitusid tema ettevõtmistega pojad Mart ja Kristjan Ungerson. „Mart hakkas juhtima Nurmiko Hulgit ja võttis enda vedada kaubanduse ning Kristjan kogu tehnilise poole ehk aiandiehituse Juulikul ja tehnikapargi. Täna tegutseb Kristjan Nurmiko haldusjuhina,“ on ta isana asjade käiguga rahul ja lisab, et ka hambaarstist abikaasal Pille Ungersonil on olnud kõigi nende ettevõtmiste juures suur roll. „Aiandus nõuab n.ö naise kätt ja silma, peent tunnetust nii uute sortide valikul, kui ka hulgikaupade, nagu paelad, potid, vaasid, valimisel. Pille hoiab pidevalt silma peal meie lillepoodidel.“

Kokkuvõtvalt ütleb Ungerson, et teda hoiab lillekasvatuse juures see, et see ala on pidevalt arenev, meeletult palju aretatakse maailmas uusi sorte, on uusi lahedaid lahendusi. Ka on lillekasvatuses reaalselt neli aastaaega., kus sa pead üheks kindlaks perioodiks keskenduma. Näiteks kui meil on 3 miljonit tulpi jaanuarist mai kuuni, naistepäeva nädalal aga me müüme miljoni, siis sa pead suutma omi töid ülitäpselt planeerida - kõik õigesti ajatama, et sul oleks olemas kaup ja sa pead ka selle suutma ära müüa just õigel ajahetkel. Naistepäeva järgsel nädal soovib tarbija aga vaid 100 000 tulpi nädalas,“ tõi Ungerson näite.

„Mulle meeldib, et lillekasvatus on action

Edasiste plaanide kohta ütles Jaak Ungerson, et liigutakse sinnapoole, et tahetakse kasvatada eksklusiivsemat, kallimat, rohkem teadmisi nõudvat, suuremakasvulisemat sortimenti, mida on raske Hollandist importida.

Soovime omalt poolt Jaak Ungersonile palju õnne juubeli puhul, edu ja kordaminekuid!