Parimad noortalunikud avavad Missos kitsefarmi

Uue farmi ehitas Mapri Ehitus, kelle objektijuht Mikk Pettai ütles Võrumaa Teatajale, et kitsefarme ei ole firma varem ehitanud, rääkimata nii mastaapsest kompleksist.

"Julgen kinnitada, et lindilõikamiseks on kõik valmis ja külalised võivad tulla uudistama,” kinnitas objektijuht Mikk Pettai. Homme pärastlõunal saavad selles veenduda kõik kohaletulnud. Tegu on Baltikumi, kui mitte Ida-Euroopa moodsaimat lüpsiplatsi omava farmiga, mille sisemuses on nii palju valgust (katuseaknad), atraktiivsust (pruunid liimpuidust katusekandekonstruktsioonid), avarust (lauda pikkus 110 meetrit), et tekib tunne, nagu oleks kergejõustikuhallis ...

Kergejõustikuhallile lähevad mõtted siis, kui meenutada, et Linda ja Kermo kohtusid Pärnus kergejõustikutreeningutel. Pärnust viis noorte tee Tartu ülikooli ja siis tuli Misso.

„Nõmme kinnistu oli kasutusel suvekoduna, ema Rutt on pärit Orava vallast. Isa Aini idee oli kitsed,” meenutab Linda Pajo aega umbes kaheksa aastat tagasi.

„Mõtlesime, et miks ka mitte proovida, kui ei sobi, siis ei ole hilja võtta ette midagi muud.”

„2009. aastal tulime siia, ja kuigi siin ei ole jõge, nagu soovis Ain, on siit kiviviske kaugusel maaliline Hino järv, ja jäimegi. Nüüd on mõnest kitsest, kellelt piima õieti ei saanudki, saanud koos talledega 250pealine kari,” jõuab Kermo Rannamäe meenutustega tänasesse päeva, mil kõik on valmis pidulikuks lindilõikamiseks.

Noored jõudsid kiiresti veendumusele, et edu saab saavutada ainult tõukarjaga. Euroopas kitsefarmides ringi vaadates ning ennast täiendades leiti parim olevat tüüringi kitsed, kes on pealegi kaunid šokolaadivärvilised. Saksamaal on kitsi toomas käidud juba kolmel korral. Mullu septembris toodi tallu suurim partii - 70 kitse.

Praegu toodetakse asjakohase tunnustuse pälvinud talus iga nädal 700-800 liitrit kitsepiima (pastöriseeritud ja pastöriseerimata). Huvitav, et üheks esimeseks, kuhu võeti siinne piim müüki, oli Stockmann, järgnesid Selver, Prisma, Coop ...

„Solaris võttis meiega ise ühendust, et kitsepiima saada,” räägib peremees Kermo Rannamäe.

Koguinvesteering alates niidukitest kuni katuseni on kaks miljonit eurot. Ehitamist ootavad päikeseenergiajaam, töökoda, komposteerimisväljak.

Loe pikemalt Võrumaa Teatajast.