Ülo Kivine: Meie piim tuleb sealt, kus on tunda merelist hõngu

Saaremaa Piimatööstus varub oma tööstusesse toorpiima Saaremaalt, Hiiumaalt ja Lääne-Eesti rannikualadelt. Seetõttu on kulud transpordile suured. “Kindlasti oleks sillal ka oma eelised. Meie oleme Saaremaal pisut raskemas seisus võrreldes konkurentidega, sest meie transpordikulud on kõvasti suuremad. Saarte vahel on praam ja see on võrreldes sillaga kulukam. Samas on siin räägitud variantidest, et silla ehitusse panustaks erainvestorid ja kui see nii läheb, siis tekib ikkagi ülesõidul mingi tasu. Kui see tasu on sama, mis laevaga, siis eeliseks on kiirus. Samas praam ikka eraldab Saaremaad ja mina leian, et meie bränd on erilisem, kui püsiühendust ei ole,“ selgitas Kivine.

Ta ütles mahtudest rääkides, et varutakse aastas umbes 45 000 tonni piima, millest toodetakse  umbes 4500 tonni juustu ja 1000 tonni võid. „Käive oli möödunud aastal 21,7 miljonit ja kasumiks kujunes 600 000 eurot.“

Kindel kaader. Piimatööstuses töötab pea 100 inimest ja kaadrivoolavus on väga madal. „Paljud on meil töötanud aastakümneid, isegi 50 aastat. Me maksame konkurentsivõimelist palka. Palk aga tõuseb kiiremini kui tootlikkus ja see on ettevõtjate jaoks probleem. Siin tuleb ettevõtjatel rohkem pingutada, et kuskilt mujalt efektiivsust leida,“ rääkis Kivine ja tõi välja selle, et tööstusesse on raske leida tehnilist tööd oskavat inimest. „Praktikante käib meil küll, aga siinses ametikoolis on valdavalt kokad, kondiitrid ja klienditeenindajad.“

Suuremad kulud piimatöötlemisel ongi tööjõud, maksud, gaas, elekter, vesi, pakendid, kanalisatsioon. „Kõige suurem kulu on muidugi tooraine. Kui võtame käibe pulkadeks, siis toorainekulu on meil koos käibemaksuga selle aasta peale 20 miljonit eurot.“

Aasta on toonud turule suured muutused Ülo Kivise sõnul on tänavu piimatööstuses toimunud suur muutus. Viimased kaks eelnevat aastat olid põllumajanduses väga nigelad. "Piima hind oli viimaste aastate madalaimal tasemel ja sellega kadus osa karjast ning ühes sellega kaotasid osad põllumehed motivatsiooni ning farme suleti päris palju," kirjeldas Kivine möödunut. „Ka Saaremal suleti üks farm ja loomad viidi Poola.“

Turg aga vajab stabiilsust. Piima hind on kord nii, kord naa - on kõrged tõusud ja samakiired langused. Saaremaa Piimatööstus varus mullu 3000 tonni piima aastatagusest rohkem. Toorpiima hinnatõusuga alustati möödunud aasta augustist ja nii on see tõusnud siiani. "Prognoosin, et selle aasta keskmine hind võib tulla üks taasiseseisvusaja kõrgemaid," prognoosis ta. „Juuni piimahind oli meil näiteks 320 eurot tonn. Kahel esimesel kuul sel aastal maksime 330 eurot tonni eest. Seega saab öelda, et sel aastal tekib piimakarjakasvatusse rohkem raha 65 miljonit eurot läbi piimahinna vahe.“

Lähema tuleviku hindu prognoosides ütleb Kivine, et näitajaid millega peab arvestama on palju. "Kindlasti on piima ja nafta hindadel seosed. Kaks aastat madalseisu piimanduses tähendab, et mitte ainult Eestis vaid ka mujal on lehmade arvu vähendatud. Ka teistes Euroopa riikides on nii mõnedki põllumehed tegevuse lõpetanud. Selle aasta kevad on olnud keeruline kogu Euroopa jaoks. Piima koguse tõusu polegi olnud ja see on märk turgudele, et piima on vähe ja see kompleks kokku võib anda selle, et see nõudlus kasvab veelgi ja aasta teine poolt võib tuua toorpiima hinnatõusu," arutles Kivine. 

Maailm muutub ja me peame ka muutuma „See ongi meie uus reaalsus – maailm muutub ja pidevalt, majandustõed  ja –reeglid on ka muutuses. Maailma piimakaarti vaadates tuleb mõelda lisaks tarbimisele ka ekspordile – on maid, kus toodetakse palju ja on maid, kes ise suures osas kõik ära tarbivad. Aafrikas ja Okeaanias on piima sama palju, 5% maailma piimast, kui Uus-Meremaal ja Austraalias. Aafrika aga tarbib enamuse ise, samal ajal kui Uus-Meremaa ja Austraalia ekspordivad 95% oma toodangust,“ selgitas Kivine laiemat pilti.

Lisaks on muutunud moed ja ajas ka inimeste geneetika, kus paljudele enam ei sobigi piim toiduainena. „Seega peab ettevõtja mõtlema globaalsemalt.“

Ebakindel majanduskeskkond

Majanduskeskkond on Eestis viimased kuud hüplik olnud ja sestap on ettevõtetes tööde planeerimine keeruline. „On keeruline näha ette, kui seadusloome muutub nii kiiresti. Selle taga on uue valitsuse lubadused, mis on suunatud laiadele massidele ja mida ei saa enam tagasi võtta - nende lubaduste katteallikate otsimine on kaootiline. Püütakse leida siit ja sealt ja kolmandast kohast, aga see on ettevõtjate jaoks keeruline,“ ei olnud Kivine valitsuse tehtuga rahul.

Ta tõi näite, et kui me ühelt poolt anname noorele pereemale täiendavaid lootusi läbi toetuste, siis on see positiivne. Aga kui siis seesama pereema läheb toidupoodi oma täiendavate toetustega ja kaotab poest välja tulles enam raha, siis see on natuke silmakirjalik. „See ei tohiks nii olla ja pigem tuleks hoida asjad tasakaalus. Kui on poliitiline tahe tõsta lastetoetust ja pensione, siis see on hea, agas samas ei saa see tulla muu tarbimise arvelt. Tarbimismaksud peavad muutuma, aga mitte sellise kiirusega.“

Maksude kohta lausus Kivine, et Eesti on üks väheseid riike, kus ei ole käibemaks diferentseeritud - meil on sama maks televiisorile ja piimapakile. „Ravimitel ja ajalehtedel on see erinev, aga me räägime esmatarbest. Pigem tuleks diferentseerida käibemaksu - toidule alandada ja muule tõsta.“

Abiks tugev bränd

Oma brändiga on tootjal turvalisem. Saaremaal käib palju soomlasi ja Saaremaa on Soomes tuntud juba Georg Otsa ajast. „See on üks meie võimalusi ehk abiks on turismindus, saaremaisus. Sellepärast olen ma ka öelnud, et mina ei tahaks kunagi Saaremaa ja mandri vahele püsiühendust. Püsiühendus kindlasti lähendab Saaremaad mandriga, kuid see vähendab saaremaisust ehk seda meretagust kuvandit,“ on Kivine veendunud. Sama kindel on ta ka selles, et tark turundamine on edu alus. Saaremaa Piimatööstuse Old Saare juust on siinkohal hea näide õnnestunud turundustegevusest. „Kui rääkida Saaremaast kui brändist, siis mina näen aina enam, et peame tegema rohkem tööd selle nimel, et suuta müüa oma toodangut läbi Saaremaa brändi. See bränd ei ole tuntud ainult Eestis, vaid ka lähiriikides. Ka meie teeme toodet, mille kaubamärgi nimetus on hind. Me ei suuda konkureerida Euroopa suurte tööstustega, sest meie mahud pole sellised. Küll peaksime olema nutikad ja tegema tooteid, mida saame brändida. Nii sai meie Old Saare juust erinevatel toidukonkurssidel niipalju auhindu, mida ükski teine toiduaine pole saanud,“ lausu ta.

Parima toiduaine tiitli saanud Old Saare juustud lõppesid vahepeal isegi laost otsa, sest tiitel kasvatas koheselt müügimahtu. „See tiitel tõstis meil järgmise päeva müüki viis korda! Olime sunnitud paar päeva hiljem müügi peatama, et koguda laovaru. Arvasime, et see toode on hästi õnnestunud ja olime selleks ka mõneti valmis, aga paraku me ei teinud kaheksa kuud tagasi õigeid otsuseid, et laovaru kohe kasvatama hakata. Saime selle tootega ka Soome SOK ketti sisse ja nüüd läheb Old Saare juust ka Soome turule,“ on Kivine rahul.

Eksportartikliks on juust

Saaremaa Piimatööstus toodab juustu ja võid ja juustutootmisel tekkinud vadaku realiseerivad nad läbi E-Piima. Eksportartikliks on juust. „Või ekspordist on lihtne rääkida - Saaremaa ei ekspordi ühtegi kilo võid, sest meil lihtsalt ei jätku seda. Vahel on puudu jäänud isegi Eesti turu jaoks. Oleme ka tootearendusega tegelenud ja viimased kaks aastat oleme igal aastal toonud turule uue või. Praegu on meil valikus neli võid, tavaline, soolakristallide, kuivataud tomatite ja koduaiaürtidega ja ka sellel sügisel on plaanis lisa pakkuda. Juustuekspordis on osakaalud nii, et 40% toodangust läheb ekspordiks ja 60% siseturule. Ekspordime Soome, Lätti, Itaaliasse ja mujale Euroopasse,“ ütles Kivine.

Plaan leida uusi ja innovaatilisi lahendusi Ülo Kivine on Saaremaa Piimatööstust juhtinud kaks ja pool aastat. “Kindlasti on see olnud huvitav periood ja selle ajaga oleme ühtteist muutnud ja saavutanud. Kindlasti on ka edasine kõik huvipakkuv. Nii alustasime näiteks koostöös EAS ettevõtte arenguprogrammiga, seal on meil mitmed tegevused, mis on seotud efektiivsuse kasvuga ja nii mõnegi uue tootega. Protsesside automaatjuhtimine ja infotehnoloogiline pool on üldse Saaremaal Eesti toidutööstuse kontekstis kõrgel tasemel. Teeme koostööd erinevate teadusasutustega. Me oleme teinud innovaatilisi asju ja plaanime sellega jätkata,“ lubab ta. Innovatsioon aga eeldab investeeringuid. Saaremaa Piimatööstuse tulevased investeeringud on seotud uue tarkvarasüsteemi juurutamisega. „Kõigepealt puudutab see andmete liikumist ja näiteks septembris lõpetame uue tarkvarasüsteemi juurutamise. See hõlmab tervet maja - tootmist, sisseostu, planeerimist, müüki, finantsi ja laborit. Kõik läheb ühte süsteemi ja tahame liikuda sinnapoole, et suudaksime lugejate näidud ilma inimeste abita automaatsesse süsteemi tuua. Rahalises mõttes on see jaotatud mitme aasta peale, aga suurusjärk on pool miljonit eurot,“ rääkis investeeringuplaanidest Kivine. „Lisaks on meil plaan investeerida kahe aasta jooksul üle kahe miljoni euro peamiselt uutesse seadmetesse. Ka on plaan siseneda ühte teisse tootegruppi. See selgub aasta lõpus.“